Tere!
Alustan siis alguses, nimelt meil kallimaga juba ammu probleemid. Nimelt ma olen olnud armukade, tema töökaaslase peale kellega ta kuidagi väga lähedaselt suhtleb. Nad helistavad ööseti ja saadavad sõnumeid üksteisele ja siis kallim veel üritab minu eest variata seda. Kõigis meie probleemideks on just tema töökaaslane, ta küll on minust ja minu kallimast tunduvalt vanem aga ikkagi mind hirmutab see suhtlemine nende vahel. Nüüd siis teatas mu kallim, et me võiks pausi teha 1-2 kuuks, et vaatame mis saab aga nagu välja tuli oli see töökaaslane ka oma poisist mingi aeg lahku läinud ja mina eeldasin, et need on seotud, kallim muidugi väidab, et ei ole ja tal pole selle naisega midagi ja ei tule ning ei taha ka, Nüüd kui me juba olime kaks nädalat lahus läks tema selle naisega koos saaremaale spasse puhkama ja ühine tuba aga olevat eraldi voodid olnud, mulle korrutas, et pole vaja muretseda et ei tee temaga midagi. Muidugi see naine on ka väitnud, et neil ei ole midagi ja tema meie suhet ei ohusta. Aga ma lihtsalt ei saa aru miks neil siis vaja koos sinna minna oli ja milleks see jama. Kas ma olen liiga naiivne ja usungi, et neil pole midagi ja on vaid sõbrad? Nüüd siis rääkisime kallimaga tema vastab et ta ei tea veel mis saab ja ta pole otsutanud midagi ning tal pole kedagi teist. Ja kui ma küsin, et kas on kellegiga olnud või kas vaatab kedagi teist siis vastab mulle et ma jauran jälle ja ta on vastanud mulle juba. Ning ta korrutab mulle, et mul pole vaja oodata ja tehku ma mis tahan aga ma ju ikka ootan ja ei võta seda kui lõppu, sest ta pole öelnud, et vii oma ülejäänud asjad ka ära ja, et meiega on lõpp. Ta isegi ei usu mind, et ma olen truu ega ei taha kedagi teist ( see muidugi sellest, et kui olime aasta koos olnud siis ma petsin teda aga ma ju kahetsen seda väga ja ülejäänud kolme aasta jooksul pole seda juhtunud ja ei suuda kuidagi väljendada kui kahju on ja kui saaks ma võtaks selle tagasi aga ei saa ju) Nüüd muidugi tänu selle olen mina aru saanud kui väga ma tegelt teda armastan. Tema vastab ainult, et ta ei tea veel ja et ta on natukene mõelnud aga kas on võimalus, et kokku jääme sellel, ta ei vasta isegi kas ma kallis talle olen ei vasta ta mulle. Miks tal nii raske on otsustada kas ta tahab mind või ei taha? Mina südamest usun, et me saaksime oma asjad korda ja koos olla, et kui ta ongi selle naisega sõber ainult, et küll ma ka armukadedusest üle saan, ma küll võin olla külge klammerduv aga seda saab ju parandada kui ta ainult räägiks kui teda miski häirib aga ta ei räägi ta räägib selle naisele pigem, palusin, et talle ei ütleks et me lahus aga tema ikka tegi seda ja siis väidab, et juttu käigus tuli välja see, et muidu poleks öelnud. Ning siis kui välja kolisin palusin, et temaga kuhugi kahekesti ei läheks siis vastas, et miks ma peaks aga näe ikka pidi ja siis ei osanud vastata miks ta peab. Ma ei tea kas üldse teda uskuda või mitte sets nii palju on ta varianud ja valetanud. Ise muidugi väidab, et kui oleks siis ta ütleks, ega variaks seda ega laseks mul loota. Ma ei saa tema käitumisest lihtsalt aru kui mina rääkida tahan siis tema põgeneb ega taha minuga rääkida ja ütleb, et ma jauran. Nu ja muidugi enne kui ta sinna spasse läks käisin ma tema juures, et sellest rääkida siis ta küll kallistas ja musitas mind ning võttis mu kaissugi ja vaatas mind sellise pilguga nagu alguses kui käima hakkasime. Ta isegi ei oska öelda kas mind igatseb ta ei vasta üldse mu küsimustele.
Ma enam ei tea mida teha või arvata. kas ootan siin kuni ta on otsutanud ja kes teab millal see juhtub. Mina ju oma eluga enne edasi ei lähe kui on öelnud, et meiega on kõik ja pole võimalustki. Ma muidugi isegi arvan, et vist ta ei võta mind tagasi ja enam ei taha minuga olla aga teinekord jällegi arvan, et me saame jälle koos olla ja kõik saab korda.
Ja üldse kas see on normaalne, et ma vahest igatsen teda väga ja tunnen puudust ja teinekord jällegi ei igatse teda üldse? Ning ta muidugi ei usu, et kui me koos läheks nõustamisele, et saa aitaks.
Tuli vist väga segane kiri aga loodan, et oskate mulle mingit nõu anda.
Liise, ütlete, et teil on kallimaga juba ammu probleemid. Teie kallim ei ole teiega avatud ja siiras. Olete märganud, et tema käitumine ja sõnad ei lähe kokku. Teil on raske teda usaldada, kuna teie enda taju ja tema käitumine on nii vastuolulised. Te ei ole nõus leppima sellega, et mees ei väljenda oma soove, vajadusi ja kavatsusi teiega. Samas püsib teil lootus, et kui mees muutuks, siis võiks teil olla hea suhe, kuna te armastate teda. Ütlete, et te ei saa enne oma elus edasi liikuda, kui tema ei ole teinud selget otsust. Teil endal on raske otsust teha, kuna vahel igatsete teda ja vahel mitte.
Ütlete, et mees ei usu, et nõustamisele minemine võiks aidata. Mina arvan, et nõustamisele võib minna nii üksi kui ka koos. Perenõustaja abi võib kasutada selleks, et oma suhtes ja mõlema poole tegelikes vajadustes suuremat selgust luua ning tulemuseks võib olla nii suhte tugevnemine kui ka suhte lõpetamine. Saan aru, et teie soov ongi lõpetada ära see pikk ja probleemne aeg ning luua suuremat selgust. Perenõustaja abil on võimalik uurida, mis on see, mis on teid koos hoidnud nii mitu aastat ja miks teil on hoolimata usalduse puudusest raske lahku minna. Kõrvalt on võimatu öelda, milline suhe on hea, sest inimesed ja nende vajadused on nii erinevad.
Üldiselt võite aga mõelda, mida teie vajate selleks, et tunneksite ennast paarisuhtes hästi. Kas te olete oma kallimaga koos õnnelik? Kas teil on koos huvitav ja tore? Kas teie kallim hoolib teie vajadustest? Kas teil on temaga emotsionaalselt turvaline olla ehk kas ta aktsepteerib teid sellisena nagu olete? Kas teie aktsepteerite teda nii nagu ta on? Kas teile on oluline, et saaksite teda usaldada? Kas ta on nõus aitama usaldust taastada? Suhet saab luua kahekesi. Kui palju te kumbki olete nõus panustama ja pühenduma? Vahel võib juhtuda ka nii, et kui üks pool saab selgeks oma piirid ja vajadused seoses paarisuhtega ja väljendab seda teisele, siis võib ka teisel saada kiiremini selgeks, mida tema tegelikult tahab. Võib juhtuda, et kiindumus, armastus või koosolemise harjumus ei ole piisav selleks, et kooselu võiks olla rahuldustpakkuv, sest huvid ja vajadused on liiga erinevad.
Kindel võib olla aga selles, et teist inimest muuta ei ole võimalik. Muutuse soov ja vajadus peab tekkima inimesel endal. Seega ei tasu loota, et inimene ehk kunagi muutub. Inimesed võivad küll muutuda, kuid ainult siis, kui neil endal selleks vajadus tekib. Igal hetkel on tõde see, mis parajasti on. Kuna iga inimene juhib ja kujundab ise oma elu, siis võite endalt küsida, kas teile sobib see, mis hetkel toimub. Kui miski ei sobi, siis saate teha oma osa, et muuta olukorda, kuid kunagi ei saa teha teise inimese eest tema osa. Ka üksi nõustaja juurde minemine ning enda tunnetes ja vajadustes selguse suurendamine on oma osa tegemine. Soovin teile selgust ja julgust oma tegelike vajaduste teadvustamisel ja seejärel ka väljendamisel oma kallimale!
