Olen 35-aastane mees. 8 aastat kooselus, sellest 2 aastat abielus. Meil on ühine laps. 5 kuud tagasi tekkis kahtlus, nuhkisin abikaasa arvutis ning sain teada, et tal on mitu kuud kestnud romantiline suhe oma töökaaslasega. Naine palus andeks ning lubas selle kõrvalsuhte lõpetada. Mina andsin andeks. Too mees lahkus abikaasa töökohast. Suhe tundus paranevat. Sel nädalal ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ning vaatasin naise telefonist kõnede ajalugu. Selgus, et nad on selle mehega korduvalt teineteisele helistanud nädalavahetustel, kui mina või naine on kodust ära olnud. Võibolla ei pruugiks sellest veel kaugeleulatuvaid järeldusi teha, kuid kahtlused üha süvenevad.
Nüüd olen kahe probleemi ees.
Esiteks: kas rääkida oma leiust abikaasale ning saada õigustatud pahameele osaliseks, et olen tema privaatsust rikkunud? Või oodata kaalukamate tõendite ilmnemist (või mitteilmnemist)?
Teiseks: kuidas taastada vankuma löönud usaldust?
Armastan oma naist väga ning tahan pingutada oma abielu ja perekonna koos hoidmise nimel!
Kõikumalöönud usaldust ei saa kindlasti taastada varjamise ja nuhkimisega, ka süüdistamine ei vii kuhugi, tekitab vaid kaitseid. Armastus ja usaldus kuuluvad kokku, üheta pole teist.
Ehk oleks kõigepealt oluline mõelda läbi, mida kujunenud olukord teile tähendab. Mõelda võiks lähisuhtele – nii kaugemas kui ka lähemas perspektiivis. Sõnastage endale, millised ootused on teil lähisuhtele üldisemalt ja mõelge seejärel, millises osas pragune suhe teid rahuldab ja milles mitte. Mida ootate partnerilt? Millega tema võib rahul olla ja millega mitte? Mida ise olete nõus panustama või mida teisti tegema, et suhe paremini toimima hakkaks? Millised peaksid olema suhte väärtused ja suhtereeglid?
Oluline on meeles pidada, et suhtes on alati kaks osapoolt, kummalgi on suhtest pool. Nii et kui suhtes midagi juhtub, saab alati küsida: mis on kummagi osa juhtunus?
Kui olete endale kõik tähtsa kaardistanud, oleks hea seda oma partneriga jagada. Oluline on aru saada, mis teie suhetes toimib ja mis mitte, uurida olukorda ning püüda teha selliseid muutusi, et suhe kumbagi enam rahuldaks. Selline jutuaamine nõuab mõlemalt poolelt rahulikkust ja püüdu teist mõista, kumbki peab saama nii kuulata kui ka rääkida, hoiduma peaks süüdistustest.
Üks hea suhtle tunnuseid on mõtteviis: meil on halvasti, kuid ma tahan selle päästmiseks midagi ette võtta vaatamata kogetud pettumusele. Üks asi, mida suhte päästmiseks teha saab, on olla aus ja avatud. Mida vähem on suhtes nn pimedaid nurki, seda parem. Nii et jutuajamised, mis tasapisi valgustaksid läbi kooselu jooksul hämarasse jäänud nurgad, on teie suhtele ilmselt hädavajalikud. See ei ole kerge protsess, ent võib anda hea tulemuse.
