Tere! Mul väga suur mure! Olen 19 aastane mees kohe saamas 25 ja oleme koos olnud üle nelja aasta! Nüüd on meie suhte rikkunud mu liiga kiire vihastamine. Lähen liiga ruttu närvi ja karjun mehepeale koguaeg. Kui tein mingi pisikese vea ,et näiteks olen teinud suure puhastuse kodus ja mees on mustad sokid vedelema jätnud ( tegelt jätab ta pidevalt) Aga ma arvan ,et see siiski ju ei ole asi mille pärast peaks no nii tigedaks minema meest sõimama ja solvama. Mina teen seda kahjuks pidevalt Ma ei taha nii! Mul endal on ka väga raske kui koguaeg tige olen. Ma armastan oma mees ja ei taha teda sõimata! Nüüd on kahjuks see liiga ruttu vihastamine ja mehe solvamine läinud nii kaugele ,et mees jättis mu päev enne aastavahetust maha. Elame aga endiselt ühe korteris kuid tagasi ta mind ei taha , Ütleb nii ,et ma ei usu,et sa muutud. Ühe võimaluse olen sulle juba andnud kuid jätkasin samamoodi ja tujutsesin koguaeg Nüüd loodan südamest ,et seekord lähevad asjad teisiti ja ,et saan enda probleemid lahendatud , sest ma tõesti tahan seda. Saan mehest täielikult aru kui ta tuleb töölt koju on väsinud ja siis hakkan mida lõugama ,et tal asjad vedelevad
Teile teeb muret raskus oma vihastumistega toime tulla. Olete kogenud, kuidas teie reageeringud suhte ära rikuvad. Ilmselt otsite vastust sellele, millest teie ägestumine tuleb ja mida oma tunnetega peale hakata.
See on ju inimlik ja loomulik, et ollakse vahel häiritud, kui miski ei meeldi, vihastutakse, ollakse pahased, olgu selleks siis vedelevad sokid, korralagedus, teise inimese harjumused vms. Lahenduseks poleks ka see, kui te üldse välja ei tee, surute oma ärrituse maha ja teete näo, et kõik on korras. Arutleda võiks selle üle, kuidas oma häiritust väljendada nii, et probleemid ei korduks, teiega arvestatakse ja ka mees ei tunneks end rünnatuna.
Teie kirjast võib oletada, et tunnete end süüdi selles, et olete suhte ära rikkunud. Suhte õnnestumisel ja ebaõnnestumisel on ju ikka kaks osapoolt. Seega võib ka nii vaadelda - mees teab, et näete vaeva kodu korrastamisega, et te ei salli vedelevaid sokke ja see teid ärritab, kuid jätab need siiski pidevalt vedelema, siis on ka tema osaline probleemides. Isegi siis kui tema ei näe selles probleemi, saaks ta midagi teha, et tunneksite endaga arvestamist. Teie omakorda saaksite mõelda selle üle, kuidas anda teada mehele, mis on teile tähtis nii, et see ei mõjuks talle etteheitvalt, kriitiliselt, teda ennast halvustavalt. Selleks sobib väga hästi kehtestav mina-sõnum: näiteks kui ma näen sokke maas, siis see pahandab mind, sest ma olen kulutanud palju aega koristamisele; või ma ei salli musti sokke maas, see ärritab mind, kui ma neid pean pidevalt koristama. Küllap on vahel selles ka, millal te seda ütlete ja mis toonil.
Kui probleem on korduv, siis ilmselt mees ju teab, et te ei salli asju vedelemas. Sel juhul võiksite arutada selle üle, kuidas on nii läinud, et teil on erinev arusaam kodukorrast, teineteise soovide arvestamisega, mis teeb mehele raskeks teie vaevast lugupidamise. Uurige mehele, kuidas te võiksite talle teada anda, kui teid miski häirib. Ka see on hea suhte loomulik osa, et vahel arutatakse selle üle, kuidas omavahel suheldakse, erimeelsusi lahendatakse, teineteise erinevate vajaduste ja väärtustega arvestaks.
Süüdlase otsimisest pole suhete taastamisel abi. Pigem sellest, kui te mõlemad näete oma osalust ja vastutust probleemides. Kumbki saaks midagi teha selleks, et teine end hästi tunneb.
Kui aga muretsete veel selle üle, kas mitte pole asi selles, et lähete tigedaks liialt kergesti ja tühiste asjade pärast, siis tasub mõelda sellegi üle, kas on lisaks „vedelevate sokkide“ probleemile on veel midagi, mis teid rahulolematuks teeb. Vahel on nii, et kergem on välja valada end mõnel olmeteemal, kui rääkida tõsistest suhteprobleemidest. Siinkohale on väga tänamatu teha oletusi, mis võiks teie suhetes sellist olla, mida te teisel viisil ei saa väljendada kui pahandades mehega tegemata asjade pärast. Kui huvi suhte muutuseks on tõsine ja soov suhet taastada vastastikune, siis tasub pöörduda ka nt pereteraapiasse.
Ma ei taha nii! Mul endal on ka väga raske kui koguaeg tige olen. Ma armastan oma mees ja ei taha teda sõimata! Nüüd on kahjuks see liiga ruttu vihastamine ja mehe solvamine läinud nii kaugele ,et mees jättis mu päev enne aastavahetust maha. Elame aga endiselt ühe korteris kuid tagasi ta mind ei taha , Ütleb nii ,et ma ei usu,et sa muutud. Ühe võimaluse olen sulle juba andnud kuid jätkasin samamoodi ja tujutsesin koguaeg