Olen sellises olukorras, kus käin koolis teises linnas ja 4 päeva nädalas olen kodulinnas mehe juures, kus elab ka tema vend. Ma ei tea, kas ma olen tähelepanuvajaduses või mis minuga toimub, aga meil tekivad koguaeg konfliktid. Ma tunnen, et ma ei saa ennast koguaeg vabalt tunda ja pean ennast kontrollima. Täna tekkis meil tüli sellest ja mees ütles, et mina olevat sinna tulles juba sellise negatiivse suhtumisega.. ma ei tea, kas see on tõsi. Igal juhul pingeid see tekitab. Täna oli selline situatsioon, kus mul oli vaja üles-alla joosta majas, kuna tegelesin ühe asjaga. Teatas ta siis mulle, et mina kõndivat liiga kõvasti ja häirin teda ja teisi. Mulle see pähe ei mahtunud ja tekkis tüli, mille peale ütles tema, et ta lihtsalt mainis.. aga mulle läks see hinge. Tundus, et norib tüli tühja koha pealt. Samas võib-olla tulenevad sellised märkused sellest, et ise olen kuidagi pinges seal olles vms? Kuidas tunda end seal vabamana ja mitte olla nii pinges.. eriti, kui selliseid märkuseid tehakse, siis paneb tundma, et ei saa end täiesti vabalt ja kodus tunda. Muidu on meil suhtes kõik hästi ja ei tülitse pea et üldse.
On mõned kindlad käitumisviisid, mis aitavad konflikti ära hoida ja ka neid lahendada, kui tüli on juba tekkinud.
Probleeme aitab vältida selge eneseväljendus: kui selgelt ja ühemõtteliselt anname teada, mida mõtleme, tunneme, vajame ja eeldame, siis on teised meie asjadega kursis ja jääb ära suvaline tõgendamine ja mõtetelugemine, mis reeglina toovad majja vaid segadust ja pahameelt. Nii et mida selgem te olete enda ja teiste jaoks, seda rohkem on lootust pingevabale olekule. Ka eelnevad teated on suhetele head: kui enne rohket trepist üles-alla käimist kodus olijatele teada annate, mis teil kavas, mõistavad teised teid paremini, ja saavad ka nt öelda, et miks see hetkel ei sobi ja millal võiks - nii saab teha kokkuleppe, mis mõlemat poolt rahuldab.
Heade suhete üks põhieeldusi on, et ma pean endast lugu ja pean teistest lugu, näitan teistele, kus minu piirid on ja arvestan teiste piiridega. Kui ses osas konflikt tekib, saab kumbki pool sõnastada, kuidas/milles ta probleemi näeb. Järgmisena tuleks uurida vajadusi. Kui probleemidele läheneda vajaduste (mitte lahenduste) kaudu, on palju rohkem võimalusi leida selline lahendus, mis kõigile osapooltele sobib.
Ilmselt on teie kirjaldatud olukorras vaja mõelda ka oma vajadustele - kui kaetud või kui katmata need parajasti on. Enamasti reageerib inimene üle siis, kui mingid tähtsad vajadused on katmata. Kui vajadused on kaetud (isiklik "tass" täis), oleme reeglina kannatlikumad, rahulikumad ja sõbralikumad, suudame konflikti tekkides konstruktiivseks jääda. Ikka saab süüvida ka sügavamale iseendasse - kui mingi nn tühiasi läheb hinge ja haiget teeb, siis räägib see enamasti sellest, et probleemi alge võib olla kusagil sügavamal ja mitte päris see, mis pealtnäha paistab. Tasub mõelda oma pingekohtadele - kui leiate käivitajad, saate neid õppima vältima või valima käitumisviise, mis olukorrast välja aitavad.
