oleme suhtes 1 aasta. Suhe ei alanud kergelt, olime molemad just lahku läinud ja tahtsime üksinda olla, aga juhuslikult kohtusime ja elud viisid meid aegamööda üksteisele lähemale, nüüd oleme koos, elame 4 kuud koos. Armastame teinetesit väga, hoolime teineteisest - teeme koik, et teisel oleks hea.
Loomult oleme molemad kinnised. Väga.
Kui üksteiselt midagi ei küsi, siis ei toimu ka teatud teemadest rääkimist.
Probleem on aga minul. Olen suhtleja inimene, ja mulle meeldib arutleda, motelda, unistada.... mu mees sealjuures on vaid vait. Ta suhtleb vaid siis kui tenma käest midagi küsida, ka siis tuleb vastus 1 lausega ja väga konkreetselt.
Ta ei julge rääkida oma motetest, ma ei tunne teda seetottu nii hästi kui tahaksin - tema minevik on teadmata, tema motted, tunded unistused - ma ei tea neid sest ta ei räägi. Ta ütleb tihti et ta ei oska parasjagu millestki rääkida. Tema eelmine suhe purunes sealt, kui talle sedasama ette heideti.
Ta tunnistab et ta ei räägi ja et ta tahab aga ta ei saa end muuta ütleb ta.
Minu sooov on et ma tunneksin temaga tugevamat sidet selle kaudu et ta räägiks minuga, lihtsalt julgeks avada oma motteid ja unistusi.
Käin talle vist sellega ka pidevalt närvidele et seda ette heidan, aga ma ei oska muudmoodi, see ajab mind hulluks.
Kas peaksin ta rahule jätma, mis peaksin tegema? Kas ongi inimesi kes lihtsalt ka oma armastatud naisega ei suhtle, ei oska suhelda? Kauidas ma teda aidata saaksin? Rohkem küsida?
Saan teie kirjast aru, et soovite leida mõistmist oma elukaaslase vähese suhtlemisvajaduse suhtes ning samas tunnete, et vajate ise kogeda suuremat avatust ja lähedust. Kohtusite mehega perioodil, mil olite mõlemad just oma eelmised suhted lõpetanud ega plaaninud veel uut suhet alustada. Nüüd elate koos ja hoolite teineteisest, kuid vajadused on suhtes siiski erinevad.
Lähedus tekib suhtes sellest, kui inimesed avavad end ja lasevad sellega teise inimese enda hingele lähemale. Avamine tähendab enda mõtete, vajaduste, hirmude, lootuste, unistuste, plaanide, rõõmude jagamist teise inimesega. Kindlasti on lähedusvajadus inimestel erinev. Tavaliselt avab inimene ennast siis, kui ta tunneb end igas mõttes turvaliselt. Emotsionaalne turvalisus tähendab seda, et teised suudavad aktsepteerida ja mõista selle inimese tundeid ning võtavad ta vastu sellisena nagu ta on, isegi kui ta on oluliselt erinev. Kindlasti mängib rolli ka baasturvalisuse tase, mis kujuneb esimestel eluaastatel. Lisaks on täiskasvanud inimesel kujunenud omad harjumused, kuidas oma pingeid maandada – kes soovib suhelda, kes sporti teha või hoopis rohkem tööd teha, internetis olla, alkoholi tarvitada, muusikat luua/ kuulata, muude kunstidega tegeleda, lugeda, alkoholi tarvitada jne. Mõned neid on loovamad ja teised destruktiivsemad. Suhtlemine on ainult üks viis, kuidas end väljendada ja kuidas oma pingeid maandada ning millest positiivseid elamusi saada.
Selleks, et oma suhtes lähedust suurendada saate teie ennast rohkem avada ning rääkida oma elukaaslasele oma vajadustest, soovidest, hirmudest, igatsustest ja loomulikult sellest, mis teid rõõmustab temaga koos olles. Küsimuste küsimine võib vahel tunduda ründav ja puuriv, seega soovitan pigem mõelda, mis vajadus teid paneb neid küsimusi küsima. Miks te soovite rohkem teada oma elukaaslasest ja väljendage siis hoopis seda. Teie saate väljendada enda eest ja tema saab valida, kas ta soovib tulla teie vajadustele vastu ning avada end rohkem. Kui ta räägib midagi, siis hoiduge kriitikast, hinnangutest ja soovitustest, sest need panevad tavaliselt inimese lukku. Hinnangud loovad õhkkonna, kus ei tundu olevat turvaline. Kriitikat tehes ütleme, et sa ei ole vastuvõetud sellisena nagu oled ja ma tahan, et oleksid teistsugune. Seega aktiivne kuulamine ja mina-keeles rääkimine loovad turvalise õhkkonna, milles on lihtsam avaneda ja luua lähedust.
Peale tõsisema suhte lõpetamist on inimesed tavaliselt haavatavad ning vajavad piisavalt aega, et sõlmida enda jaoks endise suhte lahtised otsad kokku ja minna eluga edasi. Võite mõelda, kas olete oma eelmiste suhete lõpetamisega saanud piisavalt enda sees psühholoogiliselt tegeleda. Saan aru, et olite teineteisele toeks ning mõistsite teineteist, kuna teil oli sarnane periood elus. Nüüd tasub mõelda, mis teid veel ühendab ja seob? Millised on ühised huvid, väärtused, eesmärgid? Kui tunnete, et teil on kindel soov minna koos edasi, siis soovitan vajadusel kasutada pereterapeudi abi ka siis, kui ei ole veel suuri probleeme. Selleks, et mitte lasta eelmiste suhete nö vigadel korduda, tasub koos pereterapeudiga uurida ja teadvustada neid mustreid, mis on olnud ja leida võimalused, kuidas neid mitte korrata. Pereterapeudid võtavad vastu nii perekesuses - www.sinamina.ee kui ka üle eesti - www.pereterapeudid.ee.
