Olen 32 aastane ja elan Inglismaal. Olen abielus olnud siin 4 aastat ja meil on 3 aastane tütar. meie suhe läks allamäge peale lapse sündi. Füüsiliselt on ta mõned korrad kergelt kallale tulnud, nagu näiteks lükanud mind vastu seina, et kas ma aru ei saa kui me laps vannis karjus et ta ei taha vannis olla. Aga laps vajas pesemist. Emotsioonalselt on raskem. Ta on nii kriitiline koige suhtes, sook pole alati nii nagu talle meeldiks., kritiseerib mu riietust et vanad inimesed riietuvad nii. Aga samas ta ostab asju ja toob lilli, ostis kinkekaardi massaazile. Toob perele peamise sissetuleku ja teeb ka majapidamistõid. Tal on ka palju positiivseid jooni. Monikord ei saa ma aru kas ta armastab või vihkab. ja teeb kommentaare et mis mina talle teen. Oleme käinud ka paarinõustaja juures aga sinna ta enam ei tule ka. tema arvates probleemi ei ole. Mina ja minu depressioon olevat probleem olnud. ma arvangi et on olnud probleem aga tema ei tule sellega toime hästi ma arvan. Mida teha , olen emotsionaalselt tühi, kardan et depressioon on tulnud või tuleb tagasi. Kui tütar oli 14 kuune võtsin paratsetamooli üledoosi , nii hulluks läksid asjad vahepeal. Olin siis antidepressantidel, nuud enam selle aasta aprillist enam ei võta antidepressante. Ka mu suhe meie tütrega on kannatanud nii depressiooni kui ka mehe pärast arvan. Kuna me tihti ei ole ühel meelel distsipllini osas. Meie tütar on issi tütar. Ütleb mulle isegi vahel et emme ei meeldi, meeldib issi ainult. see teeb väga haiget. Lihtsalt ei tea mida enam teha, olen õnnetu suhtes aga kuna tema probleemi ei näe siis jõuetu midagi muuta.
Olete mõistnud, et vägivald on keeruline probleem ja seda nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Vaimne vägivald on varjatum, keerulisem teadvustada ja sellega tegeleda. Samas pole paremat viisi, kui püüda mehele anda teada, kuidas tema ütlemised teile mõjuvad. Mees püüab anda teada oma arvamust teile, kuid teeb seda teile täiesti ebasobival viisil. Öelge, et soovite, et te mõlemad end hästi tunnete, seejuures ilmselt ka, et mees ei peaks ärrituma või pahandama, kui midagi valesti teete, kuid vahe on selles, kuidas ta seda teile ütleb. Selgitage talle, kuidas ta võiks proovida toidu, teie riietuse või lapsega tegelemise kohta oma arvamust vahetada nii, et te ei tunneks end solvatuna. Veidi näiteid (see on mina-keel, mis aitab seista enda eest, kritiseerimata teise isikut), teie leidke endale sobiv sõnastus: mulle ei meeldi, kui sa minuga niimoodi räägid; ma tahan ise otsustada, mida ma selga panen, ma tahaksin paremini aru saada, milline on sinu arusaam laste kasvatuses, teeksin sulle süüa, mis sulle meeldib, kuid selleks tahan sellest rohkem teada; viis kuidas sa mulle, midagi ütled solvab mind jne. jne. Samas andke talle ka alati tagasisidet, kui ta teeb siis nii nagu teile meeldib ja on sobiv. Samuti kõik need toredad asjad, mida te veel on teinud (kingitused, lilled, majapidamistööd), andke teada, milline on nende tähendus teile.
See on hea, et käisite koos nõustamises ja usun, et mõistsite, et suhtlemises on alati mõju vastastikune. Sellega võib ju nõustuda, et käisite seal oma depressiooni tõttu ja seejuures ongi ju oluline ka tema arvamus ja osalus, et teie saaksite oma probleemile leevendust. See pole ju süüdlase otsimise teema, vaid ikka olukorra muutmise küsimus. Kui võtate ravimeid ja saate leevendust, kuid teie suhetes jätkub kõik endist viisi, pinge, emotsionaalne kurnatus, toetuse ja mõistmise vähesus, siis kõik kordub ja süveneb. Vahel aitab ka sellest, et teie näete probleemi , tunnistate seda ja püüate teisiti reageerida olukordades, mis teile raskusi valmistavad. See omakorda võib kutsuda esile ka mehes teise reageeringu ja suhtumisse. Te ei pea olema olukorras ohver, võtke vastutus oma enesetunde eest, oma elus toimuva eest.
Kui aga peaksite jõudma arusaamale, et teie enesetunne ja tervis on kahjustatud, olete püüdnud panna meest mõistma, mida peate kohaseks ja mida mitte ning teile näib, et ta ei hooli piisavalt teie tunnetest ja heaolust, kui teie turvalisus on ohus vaatamata korduvatele püüdlustele seada piire, siis ei ole sellel õigustust – kõigil on õigus turvalisusele, enese lugupidavale kohtlemisele ning enda vajaduste eest seismisele. Mis puutub lapse ja isa headesse suhetesse, siis see on väga tore ja ometi ei taga see teie rahulolu suhetega ja ei suuda ära hoida teie depressiooni. Häid vanemlikke suhteid on tähtis hoida, kuid mitte teie tervise hinnaga.
