Oleme koos olnud 5 aastat, lapsi pole. Mehel oli enne mind kokku-lahku suhe naisega, kellega tal 14-aastane laps. Mehe perekond pole siiamaani aga mind aktsepteerinud ning siiamaani käitutakse nagu oleks tal vana suhe: kutsutakse teda endise naiega koos kõikjale, sugulastele räägitakse, kuidas nood koos elavad ja eksisteerivad (nt isegi interaktiivses sugupuu portaalis on üks mehe õdedest kirja pannud, et mehe abikaasaks on jätkuvalt tema eelmine naine) jne. Mehe arvamus on, et tema ei saa teiste eest otsustada ning kui nemad nii soovivad käituda, siis lasku käia. Minu jaoks on see aga väga alandav, sest minu sugulastest ja sõpradest teavad kõik, kellega ma koos elan. Tunnen end armukesena, mitte täisväärtusliku elukaaslasena. Olen ka mehele öelnud, et tema vaga käitumine on alandav, sest tuleb harjuda ju uue olukorraga: uus naine, uus suhe ning järelikult ka uued suunad ning tuuled. Mees aga kinnitab, et kui tema sugulased on harjunud nö vana eluga, las siis olla.
Mida teha, kannatada vaikides veel aastaid või loota, et kunagi midagi muutub?
Teil on raske taluda, et teie elukaaslase päritolupere vaatamata teie 5 aastasele kooselule teid endiselt ignoreerib ning teie mees laseb sellel juhtuda.
Kindlasti olete seda olukorda oma peas nii ja teistpidi analüüsinud. Igal käitumisel on põhjus ja enne, kui hakata olukorda muutma , tasub kindlasti mõelda erinevatele variantidele. Mis on mehe perekonnale nii vastumeelt, et nad niimoodi käituvad? Või teistpidi – mida nad sellise käitumisega saavutada püüavad? Mis on teie elukaaslase kasu, kui ta sellel juhtuda laseb ning ei reageeri ka must-valgel kirja pandud valefaktidele? Ehk on teie ja teie mehe pere vahel mingid asjad jäänud lahti rääkimata?
Täiesti mõistetav, et tunnete end alandatuna ja väheväärtuslikuna. Kuna teil on selles olukorras kõige ebamugavam, siis tuleb esimene samm lahenduse poole astuda teil endal. Õigupoolest olete oma mehe suunal juba algust teinud – väljendanud oma tundeid selles olukorras ning seda, kuidas see teile mõjub. Nüüd tuleb ümber lülituda mehe nägemuse kuulamisele. N: „Sugulased on nii harjunud, las siis olla“ „Sulle on siis täiesti vastuvõetav, et sa elad igapäevaselt juba 5 aastat koos minuga ning võtad sünnipäevakutseid vastu enda ja oma eksnaise nimel?“ „See ei muuda ju meie suhet“ „Sulle meeldib siis koos elada naisega, kes sinu sugulaste silmis on olematu?“. Oluline on testida mehe poolt öeldu tähenduse mõistmist talle seda tagasi peegeldades. Kindlasti ei tasu mehele teha tema käitumise osas ettekirjutusi, eesmärgiks on ennekõike ise tema käitumist paremini mõista. Seeläbi hakkab ta ka ise seda kõrvaltvaataja pilgu läbi nägema ning algus võimalikeks muutusteks on tehtud.
Sama oluline on astuda see samm ka mehe pere suhtes. Kirjeldada neutraalses keeles olukorda, oma tundeid ja selle mõju teile. Ning asuda seejärel nende mõtteid kuulama ja tagasi peegeldama. Selline lähenemine võimaldab päevavalgele tuua rääkimata teemad, möödarääkimised ja valestimõistmised. Samuti ootused üksteise suhtes. Väga tähtis on säilitada rahu ja mitte minna emotsionaalseks. Kui see juhtub, on parem võtta väike vaheaeg rahunemiseks ja hiljem teema juurde uuesti tagasi tulla. Sellised vestlused ei muuda olukorda koheselt, kuid kindlasti võimaldavad nad astuda sammukese lähemale lahendusele, olgu see milline tahes. Aastaid kannatades ja kibedust enda sisse kogudes kahjustate lõpuks nii oma suhet kui ka tervist. Soovin teile pealehakkamist ja avatud meelt!
