Olen ennast taaskord leidnud olukorras, kus 4 a tagasi juhtunud mehe poolne petmine on ming totaalselt häirima hakanud. Ma olen kodus väikeste lastega hetkel ja võibolla on mul liiga palju aega aga ma olen muutunud kahtlustatavaks ja irisevaks naiseks. Me otsustasime küll 4a tagasi, et jääme kokku.Ma tegelikult ei tea siiani, kas füüsiline petmine kui selline üldse toimus aga mu mõistus pigem tahab arvata, et toimus. Ja nüüd ma olengi nagu mingis ringis, kust ma välja ei saa. Ma ei taha lahku minna, osalt ma ju armastan oma meest, laste isa aga see tegu on ilmselt haavanud mu eneseuhkust liiga tugevalt. Ma ei oska enam ei edasi ei tagasi minna, ostustan küll, et jätan seljataha kogu selle asja ja üritan olla normaalne aga natukese aja pärast avastan ennast jälle irisemast mehe kallal. Mees ütleb, et ta enam ei jaksa, ma ka mitte. MIda teha? Kuidas saaks kõik seljataha jätta ja normaalset elu edasi elada?
Kui tõesti soovite suhet jätkata, siis võtke kõigepealt vastu otsus mitte iriseda ja valida selle asemel konstruktiivsem probleemilahendus. Oma otsusest kinnipidamine aitab ka eneseväärikust tõsta. Pakiline on järele mõelda, milline võiks üldse olla suhe, mida te oma ellu tahate ja kas selline suhe on võimalik teie praeguse partneriga.
Jutuajamine partneriga on ilmselt möödapääsmatu. Iga inimene elab oma naha sees, teab oma tundeid ja oma mõtteid, teist inimest on raske mõista, eriti siis, kui juhtunud on asju, mis on viinud suhte hõrenemiseni ja usalduse kaotamiseni. Mõista teist aga on hädavajalik – mis lähisuhe see muidu on! Mida rohkem on selgust suhetes, mida vähem on pimedaid kohti - seda parem suhtele. Mõistmist soodustab kuulamine, püüd aktsepteerida, rääkimine, arutlemine, kokkuleppimine. Seni kuni näete vaid enda valu ja enda pingutust, on raske midagi muuta, sest see olukord tekitab pahameelt ja ärritust teise vastu. Areng suhtes vajab ikka mõlema soovi ja panustamist. Kas teate üldse, kas olete mõlemad valmis sellesse suhtesse investeerima?
Suhteid, mis on mõnda aega kestnud, iseloomustavad väljakujunenud käitumismustrid, mis ajapikku muutuvad jäigaks, ka see teeb võimatuks suhte edasise arengu. Nii et kui otsustate kokku jääda, on kindlasti vaja muutusi mõlema poole mõtlemises, hoiakutes, käitumises. Võib muidugi ka otsustada kooselu lõpetada ning alustada uut suhet, ent tõsiasi on see, et kõik need probleemid, mille raskust tunnetate praegu, on peagi kohal ka uues suhtes.
Mõtlemist väärib ka, et ehk on teie suhe lihtsalt takerdunud, ent mitte läbi? Arengulised kriisid kuuluvad suhete juurde, kõrvalsuhe võib olla üks kriisi ilmnemise viise. Avatud, rahulik, südistusevaba jutuajamine on ilmset hädavajalik.
