Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: Elukaaslane kui kõige parem sõber...

Siim
Külaline
Postitatud 22.02.2011 kell 14:49
Tere, olen 30 aastane mees ja minu mure on siis selline: Oleme olnud koos elukaaslasega 7,5 aastat millest viimase aasta oleme ka ühe katuse all elanud. Esimesed 3-4 aastat oli kõik väga lilleline, kõik klappis- nii voodis kui ka muidu, kuid siis hakkas asi kuidagi kiiva kiskuma ja just voodieluga...maksimaalseslt korra kuus see juhtuski siis. Tunnistan, et mul oli ränk alkoholiprobleem, millega tegin nüüd lõpu. Me rääkisime meie suhetest alles hiljuti väga pikalt ja tulemus oli siis selline , et mina armastan teda ja hoolin temast täpselt sama palju kui 7 aastat tagasi, kuid ta ise tunneb, et me oleme justkui parimad sõbrad, kes koos elavad lihtsalt. Ta rääkis, et ma ei ole halb inimene, alati abivalmis ja teen kõike mida ta tahab...Aga just see on tema jaoks põhiline , et intiimelu ei toimi enam. Jah see tõesti häirib, aga kas selle vastu on mingit nõu, mis olukorra parandaks? Või peaksime siiski mõlemad oma teed minema ja üksteist unustama? Kuidas ma saan nii kallist inimest lihtsalt unustada? Minu mõistus on tõesti otsas nüüd...
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 24.02.2011 kell 11:24
Saate omavahel kenasti läbi, kuid intiimelu ei toimi enam. Nüüd siis küsimus, kuidas edasi. Teie suhetes on säilinud ju palju väga head, millest on kahju loobuda - te saate rääkida oma vahel olulistest asjadest, teie armastate naist endiselt, naine hindab sõprussuhet. Kuid intiimeluga pole te kumbki rahul.
Naine ei pruugi olla ükskõikne füüsilise läheduse suhtes, kuid ta ei taha mingil põhjusel seksi sama palju või senisel viisil kui suhte alguses. Samuti on mõjutavad naise seksuaaliha tema enda enesetunne, tervis, koormus, lastega seonduv, oma aja puudumine, suhtumine oma kehasse ja endasse kui naisesse. Loomulikult on paarisuhetes intiimelu õnnestumise eelduseks omavahelised head suhted, vastastikune emotsionaalne lähedus, üksteises mõistmine ja avatus, seega mõlemast oleneb rahulolu.
Kirjutate, et olete olnud kimpus alkoholiga ja nüüd sellest vabanenud. Kui esimesed aastad kulgesid lilleliselt, siis mis sellel ajal veel teie elus toimus, kui intiimelu hakkas kiiva kiskuma. Milliseid muutusi veel täheldasite. Enamasti ei pruugi olla konkreetset ühte põhjust, miks paaridel seksuaalne suhe vaibub, see võib olla mitme teguri koostoime. Mõelge koos ka selle üle, mis oli teie elus, suhetes, vastastikuses käitumises siis teisiti, kui oli veel hästi. Hea on olla teadlik, mis teid kumbagi mõjutab, erutab või pärsib. Mida sellest tulenevalt saaks praegu arvestada ja muuta.
Paljud nn nipid ja nõuandmised ei pruugi olla abistavad, on liialt üldised. Sageli populistlikud nn retseptid võivad küll olla vaheldustpakkuvad, uue kogemine on ju rikastav, kuid enamasti lühiajaliselt. Tähtis on see, et te mõlemad soovite jätkuvalt pühenduda teineteisele ja suhet hoida, siis avastate koos, mida kumbki vajab, et end hästi tunda mehena ja naisena teineteisega.
Kui vajate siiski lisaks selgust, siis võib abi olla ka paarinõustamisest.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (3)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!