Olen 44-aastane, teist korda abielus olnud peaaegu 5 aastat, ühine laps 3-aastane, olen hetkel veel kodune. Pealtnäha on meil mehega kõik korras, väga ei riidle, suuri ja pikaajalisi vihapidamisi pole. Aga on tunne, et suhe nagu hääbuks. Mees on tubli, ei joo, lapsega suhtleb aktiivselt ... aga need 100 väikest pisiasja, mis hulluks ajavad. Peab lisama, et ta on tervisefriik, seda nii enda kui lapsega seoses. Iga väiksemgi tervislik kõrvalekalle toob kaasa pideva heietuse või paanika sel teemal. Ise käib mingi kätega ravija juures, kuigi oma südameprobleemidega oleks pidanud juba ammu õige arsti poole pöörduma. Lisaks on meil totaalselt erinevad magamisharjumused: väidetavalt saab ta hingata vaid lahtise aknaga magades, kuid minu ja lapse jaoks on see täielikult välistatud. Nüüd ta magabki hoopis teises toas juba ammu ... Kui ka varem ei olnud ta seksuaalselt väga aktiivne, siis nüüd erinevates tubades magades kohtume me mehe ja naisena ehk vaid paar korda kuus. Ta ütleb küll, et tulgu ma õhtuti tema toast läbi, aga siis olen ma ise juba väsinud ning selline variant ei ole jälle minu jaoks väga romantiline. Kuna kasutame sama arvutit, siis avastasin, et ta külastab aktiivselt nii pornosaite kui ka on end registreerinud mõnes tutvumisportaalis. See mõjus ka masendavalt ... Ma ei ole talle sellest rääkinud, kuid normaalseks ei saa meie suhet küll pidada. Nagu on ja nagu ei ole ka, ma ju veel nii vana ka pole, et käega lüüa. Mida teha ?
Lugedes teie kirja ja teiste vastajate mõtteid võin öelda, et teile on välja pakutud palju häid lahendusi.
Teie kirjast jääb tunne, et elate vaikimisi teineteise kõrval teadmata mida üks või teine tunneb, väärtustab ja mõtleb. Teiste mõtteid ja tundeid ei ole võimalik lugeda, selguse saamiseks tuleb rääkida. Mulle meeldis soovitus, et oluline on oma tunnetest ja vajadustest rääkida. Toon siia ühe näitelause: „ Viimasel ajal on mul tekkinud tunne, et oleme jäänud teineteisele võõraks.” Siia saab juurde veel rääkida olukordasid, mis seda tunnet tekitavad. Lõpetuseks võiks abikaasalt küsida, mida tema arvab olukorrast ja milliseid lahendusi näeb.
Teine väga oluline punkt, mida juba välja toodi on sina-mina aeg paarisuhtes. See on aeg, mis kuulub ainult teile kahele. Väikeste lastega kodus olles, juhtub sageli et paarisuhe jääb varju ja omad vajadused rahuldamata. Paarisuhe ei püsi lihtsalt niisama, sinna tuleb heas mõttes panustada aega, energiat ja omavahelist suhtlemist. Korraks tasub võtta aeg maha ja mõelda sellele, mida teile meeldis koos teha ennem lapse sündi. Varasemast perioodist võite leida mõne hea mõtte, mida taas koos teha. Kolme aastane laps on päris suur, et jätta teda lapsehoidjaga koju ja leida mehe ja iseenda jaoks rohkem aega.
Kirjutate oma kirjas, et teil on mehe suhtes 100 väikest pisiasja mis häirivad. Seda kohta nimetataksegi suhte teravate nurkade lihvimiseks. Erimeelsused paarisuhtes on normaalsus, kuna olete erinevad isiksused ja tulete erinevatest kodudest. Oma pere loomisel on oluline erimeelsustest rääkida, osadega leppida ja samas luua oma pere uued väärtused. Kui mõlemad partnerid hoiavad oma väärtustest ja arusaamadest jäigalt kinni on tülid ja eemaldumine lihtsad tulema. Kokkuvõttes nimetatakse seda väärtuskonfliktiks, kus teise inimese juures mulle lihtsalt osad asjad ei meeldi. Toon siia teie kirjast ühe näite, teie ja mehe arvamus südameprobleemide lahendamisest. Teie mees usub, et kätega ravitsejast on abi, Teie usute et arstid on õiged ravijad. Tegelikkuses ei saa öelda, et ühe eelistus on parem kui teisel, lihtsalt üks eelistab ühte lahendust ja teineteist.. Küsimus on selles, kui sallivad või sallimatud me oleme teise inimese erinevuste suhtes. Samuti on pornolehekülgede vaatamine väärtuskonflikt. Ühele võib see tunduda solvamisena, teisele lihtsalt ajaviitena. Lõpliku tõe saab teada teineteisega rääkides. Läbi suhtlemise õpite üksteist paremini tundma ja suhe saab tugevust juurde.
Kokkuvõttes võtke aega enda vajaduste rahuldamiseks ja leidke kahekesi olemise aega. Oma kooselu nurkasid lihvige maha oma tunnetest ja vajadustest rääkides.
Väärtuskonfliktide lahendamise kohta saate täpsemalt lugeda Dr. Thomas Gordoni raamatust „Tark lapsevanem”. Lõppu lisaksin ühe mõtte, mis võtab väärtuskonflikti kõige paremini kokku, „Muuda seda, mida muuta saab, lepi sellega mida muuta ei saa ja tarkust nende kahe vahel vahet teha.”
