Tere
Olen elanud oma lapsega (1,10- aastane) tema sünnist saati kahekesi. Lapsel siiani puudunud pea-aegu täielikult suhe bioloogilise isaga. Nüüd on olen leidnud enda kõrvale mehe, kellega oleks võimalik ühine kodu rajada. Minu laps aga ei suuda kuidagi kohaneda uue olukorraga ning võõrastab meeletult minu meest. Kokkusaamisel hoiab kramplikult minust kinni ning pole nõus mingil juhul mehega suhtlema. Ka suhted minu ja lapse vahel on pingelisemaks muutunud. Siiani on ta olnud väga rahulik ja rõõmsameelne laps.
Palun nõu kuidas aidata lapsel ja mehel lähedasemaks saada.
Rõõm kuulda, et olete leidnud kellegi, kellega jagada oma elu. Pikas perspektiivis on see kindlasti rõõmu valmistav ka teie lapsele - sest igale lapsele on suur asi, kui tema ema on õnnelik. Kuid hetkeseis on muidugi veidi keerukas.
Iga muutus meie elus võtab energiat, tekitab vastupanu, ärevust ja stressi. See ärevus ja stress on väga vajalikud, sest aitavad meil ennast mobiliseerida ja seega paremini toime tulla. Liiane ärevus ja suur stress mõistagi teevad toimetuleku jälle keerukamaks. Praegu on muutuseärevust teis kõigis: lapses, teis endis, ilmselt ka uues elukaaslases.
Kõigepealt on kõigil teil vaja aega uue olukorraga harjumiseks. Kui laps on seni harjunud, et olete vaid tema päralt, siis tekitab uus olukord temas mõistagi palju küsimusi, kuigi ta neid sõnades veel küsida ei oska. Kramplik ema lähedusse hoidmine viitab selle, et laps pelgab, kas ema teda ikka endisel määral armastab, kui tema ligiduses on keegi, kes samuti ema lähedal olla tahab. Ta võib tunda ennast selles uues olukorras hüljatuna ja tähtsusetuna, väljavahetatuna. Kindlasti oleks vaja lapsele sellest igati teada anda, et teie armastus ei kao kuhugi ja on ikka ja alati alles.
Tutvumine-harjumine teie uue elukaaslasega käigu lapse tempot arvestades, aegamisi. Kui uus mees end peale ei suru ja n-ö isaks ei kipu, vaid sõbralikult ja rahulikult lapsele sobivas kauguses püsib, läheb harjumine kindlasti edukamalt. Püüdke säilitada lapse senine elurütm, et muutusi ei oleks korraga liialt palju. Kui laps tajub, et olete tema jaoks olemas vaatamata ühe „võõra onu“ ligidalolekule, ta tasapisi lepib ja on siis peagi ka valmis seda „onu“ endale ligemale laskma.
Tähtis on hoiduda igasugusest survest. Mõistagi on arusaadav teie soov moodustada kokkuhoidev pere, kui laps teie kirjeldatud moel käitub, võib teile tunduda, et laps seda takistab. Laps on teie tunnete osas väga tundlik, ta tajub teie rahulolematust ja pettumust temas ja on veelgi õnnetum. Püüdke last paremini mõista - ta on veel väike ja väga hirmul teie kaotamise pärast, ta vajab teie toetust ja kinnitust teie jätkuva armastuse kohta.
