Mehel oli(on?) armuke ca 6 kuud tagasi. Minu jaoks oli tedasaamine suur okk. Minu poolt tungiv palve teha tal valik, ja üks suhe lõpetada. Ta valis meid(laps 3 a- keda ta väga hoiab). Vahepeal see õnnestus- oli näha käitumises minu ja lapse vastu, siis aga hakkasid nad jälle. Sai käidud ka pereteraapias. Jah, tõesti ei tule mul tegeleda nedne omavahelise suhte vaid meie omavahelise suhte analüüsimisega. Mis see on, mis meil puudu jääb, et mees ikka ja jälle seda miskit otsib. Tean, mis meil vajaka oli. Samuti ,et seda kõike taastada - läheb aega. Aga raske on, kui on veel keegi kolmas, kes "segab"...
Otsustasin ca 1,5 -2 kuud tagasi, et võtan aja maha. Olime rääkinud, mina palju nutnud ka karjunud. Mees on samuti kurvastanud ja ehmunud olnud minu tugevast reakstisoonist. Samuti on ta periooditi ka väga ükskõikselt käitunud.
Kuhu ma tahan oma jutuga praegu välja jõuda on see: et mu süda on taas hakanud valutama ja kahtluseuss närima... Vahepeal tundisn end juba hästi ja oli näha et ka mees on kuidagi muutunud. Nüüd tundub ta mulle ikkagi minu suhtes eemalolev kuigi oleme koos. Ka meie voodielu on paranenud. Samas tunnen praegu eriti et seks ja armastus ei käi käsikäes. (Varem ma nii ei mõelnud).
Tunnen, et mul tuleb ikkagi küsida nende suhtlemise kohta, kuigi ma ei tahaks. Kardan,sest ei taha kuulda, et ja nad on ikkagi suhelnud. Olen seda juba ka varem kuulnud ja siis on jälle ärevus ja pisarad. Mida sellises olukorras teha? Raske on tunda täit rõõmu sellest et mees on kodus... . Kas ma tahan liiga ruttu liiga palju?
Teadmatus paisutab rahulolematust minu sees...
Kuidas küsida nii, et ta ennast süüdlasena ei tunneks?
Saan aru, et saades teada, et mehel on armuke otsustasid Sa paluda teha mehel valik. Seega võib öelda, et Sa olid valmis oma mehega suhet jätkama ning talle andestama. Ta valis Sinu, kuid probleem on selles, et tänaseks ei koge Sa, et hea suhe oleks taastunud ja Sind vaevab kahtlus ja rahulolematus.
Ma pakun mõned mõtted andestamise ja suhte taastamise kohta, ehk aitab see Sul endas selgust saada ning leida ideid järgmisteks sammudeks.
On oluline teadvustada, et andestamine on otsus, kuid sellega ei lahene veel probleem, ei taastu hea suhe ega kao valu. Otsus andestada on vajalik, et saaks üldse edasi minna, kuid see ei muuda veel olematuks petmise tagajärgi. Isegi kui partnerid otsustavad andestada, ei ole alati võimalik lähedust suhtes taastada. Valu ja segadus võib olla liiga suur, et teist poolt tõeliselt kuulata ja mõista, mis ongi ju läheduse olemus olla aktsepteeriv turvapaik teisele.
Tähtis on leida viis, kuidas oma tundeid maha laadida, läbi töötada ja nendes lõpuks selgust saada. Teatav lein on sellise kriisi loomulik osa. Mingi unistus, usk või kujutlus puruneb ja sellega on vaja hüvasti jätta. Endistest unistustes lahti laskmata on pea võimatu nö uut usaldust ja uut suhet luua. Kumbki peab enda tunnetest ja vajadustest teadlikuks saama, mida ta üldse tahab ja kui palju on ta nõus selle nimel pingutama. Hea suhe ei taastu iseenesest, mõlemad partnerid peavad seda tahtma. Eneses selguse saamiseks on erinevaid võimalusi. Vahel on partnerid võimelised teineteist kuulama ilma hinnanguid andmata, kuid tihti on see esialgu liiga raske, kuna enda haavatud tunded on liiga tugevad. Sel juhul on vaja leida mõni hea sõber või professionaal, kes kuulates aitab pingeid maha laadida ning selgusel tekkida. Vahel on vaja ka lihtsalt kellegi poolt toetatu ja mõistetuna palju nutta, enne kui hakkavad uued mõtted tulema. Vahel on vaja enne andestamist võtta aega, et tegeleda oma valuga. Hea on meeles pidada, et on normaalne, kui ka hiljem peale andestamist võib teatud olukordades see valu meenuda ja taas haiget teha. Kui oma valuga tegeleda ja seda mitte alla suruda, siis ei jää inimene kibestunuks ja saab elus edasi minna.
Tõeliseks leppimiseks on vaja nii andestamist (millest annab tõestust see, kui haiget saanu ei taha kättemaksta, karistada ega tagasi teha) kui ka suhte taastamist, milleks valu põhjustaja peab eelkõige endale andestama ja tegema endast kõik, et usalduslik suhe saaks taas tekkida. Usaldus tuleb välja teenida ja selleks tuleb haiget saanule aega anda.
Sa küsisid lõpus, et kuidas küsida nii, et teine end süüdlasena ei tunneks. Esiteks ma soovitan Sul aru saada, mis tunded ja vajadused on selle küsimuse taga. Sa võid küsimuse asemel ennast väljendada. Sa võid rääkida, mida Sa soovid, mida Sa koged, võid kirjeldada hinnanguvabalt, kuidas Sa näed mehe käitumist ja milliseid tundeid see Sinus äratab. Teiseks ütlen seda, et Sina ei saa võtta vastutust selle eest, kuidas ta end tunneb. Tundeid on turvaline tunda ja kui ta tunneb end süüdi, siis on hea kui ta saab sellest rääkida nii, et ta ei peaks kartma Sinu hinnanguid. See on normaalne, et ta tunneb end süüdi, sest ta ju näeb, et Sina oled haiget saanud.
Soovin, et leiaksid tee sellest kriisist läbi ja välja ning võiksid kogeda jälle hea suhte naudingut ja võlu!