Minul on 11 ja 12 aastane laps. Läksime mehega lahku juba 6 aastat tagasi ja tal on endal uus 5a lapsega elukaaslane. Sellest hoolimata on exmees kasutanud minu suhtes pidevat vaimset terrorit ja ähvardusi. Olen püüdnud sellest üle olla. Lastega ei ole ma exmehe terrorist rääkinud ning olen neid püüdnud meie sassis suhetest eemal hoida. Siiski on lapsed saanud üsna tihti isa juures käia. Meie peres olid reeglid ja raamid käitumiseks, exmehe juures võisid nad teha mida iganes soovisid.
Mul on ka endal uus elukaaslane. Käisin tööl ja õppisin samaaegselt. Kui hakkasin ülikooli lõpetama ja oli eriti pingeline periood, võttis eksmees lapsed koolist, läks lastekaitse töötaja juurde ning viis lapsed enda juurde. Nüüd ei luba ta enam mul lapsi näha. Lapsed on hakkanud minust võõranduma - tunnen et nad on üsna õnnetud. Eksmees ütleb et lapsed ei tahagi minuga kokku saada, kuigi lapsed ise väidavad et tahaksid küll. Ka on nad nüüd eemaldatud kõigist minu sugulastest ning eksmees tahab et suhtleksin lastega vaid tema juuresolekul ja läbi tema. Kokku lubab ta meil saada kõige enam kaks korda kuus. Ei oska enam kuidagi käituda. Lapsed on just teismelise eas ja olen mures kuidas see kõik neile mõjub.
Tundub, et teie abikaasa usub, et teab täpselt, mis on teie lastele parim. Tema käitumine tuleneb kas kindlast veendumusest, et nii on lastele parim, või pole ta veel emotsionaalselt lahutusest üle saanud ja püüab laste äravõtmisega Teile haiget teha. Teie kirjast ei selgu, milline roll on siin lastekaitse töötajal. Temal pole küll seaduslikku õigust otsustada, kus lapsed elavad ja kui sageli ja millal teist vanemat näha saavad. Teil kui vanemal on seaduslik õigus ja koguni kohustus osaleda oma laste kasvatamisel. Kui teile tundub, et Teid on lastest lahutatud ja abikaasa ei ole nõus läbirääkimistega, siis pöörduge kohtusse. Kohus teeb siis otsuse, kus arvestab ka laste soove ja see otsus on seaduslik ja kohustuslik.
Mis puutub teie laste käitumisse, siis praegu on nad raske valiku ees. Nad armastavad mõlemat vanemat ja ei taha kummalegi haiget teha. Kui nad nüüd ütlevad isale, et tahaksid Teid rohkem näha, siis kardavad nad isa pahandada ja kui ütlevad Teile, et tahavad isa juures elada, siis tunnevad, et teevad Teile haiget. Nii nad ei söandagi oma tõelisi soove ja mõtteid välja öelda ja räägivad Teile ja abikaasale erinevat juttu. Soovin Teile kindlat meelt ja järjekindlust oma õiguste eest seismisel. Samal ajal ärge unustage, et teete seda kõike siiski laste heaolu silmas pidades.
