Kuidas tulla toime lahutusega,mis on emale ja isale palju valu ja kannatust toonud?
Mõtlen seda just laste poole pealt.
Lapsed on väikesed ja ei mõista seda,samas nad tunnevad kõik minu sisemised emotsioonid ära.Viimastel päevadel on nad lausa võimatud-kaklevad,löövad,virisevad ja "memmetsevad"vahetpidamata.Tean,et see on neile raskem kui minule,aga äkki saan ma neid kuidagi aidata lisaks tegevustele,mis meil koguaeg käsil on(kõik,mis neile huvi pakub-pottidega kolistamisest seinamaalinguteni,praegu on peaaegu uus tapeet maast laeni täis joonistatud)
lapsed 2 ja 4a.
Tere!
Mõistan Teie olukorda. Lahutus on emotsionaalselt raske nii täiskasvanutele, kuid veelgi raskem lastele. Raskemaks teeb olukorra see, kui täiskasvanud ei oska selles olukorras lastele arusaadavalt käituda.
Lahutuseni jõutakse siis, kui mees ja naine saavad aru, et enam ei ole võimalik koos eksisteerida. Täiskasvanud on selle teadmiseni jõudnud läbi tunnete ja otsuste kujunemise protsessi. Lapsed tajuvad olukorra muutust juba varem, kui ema ja isa käituvad endisest erinevalt. Lapsed ei saa aru, mis on selle põhjuseks.
Paljude lahutuste korral on küsimuseks: "Kuidas me lastele sellest olukorrast teatame?" Pereterapeudina ja psühholoogina olen oma töös soovitanud vanematele, et lastele tuleb neile arusaadavas keeles olukorrast rääkida.
See selgitus võiks olla selline:
"Ema ja isa hakkavad eraldi elama. Vaadake, teil on sõbrad. Ühel päeval aga te ei saa enam nendega hästi läbi. Nii on ka ema-isaga juhtunud".
Edasi on vanematel vaja täpselt teada, kus hakkavad lapsed edaspidi elama, kas ema või isa juures. Peamine on see, et lastel oleks olukorrast väga selge ja kindel pilt. Millal lapsed isaga kohtuvad, kui ema juurde jäädakse või vastupidi. Lastele peab jääma teadmine, et ema ja isa jäävad nende jaoks ikkagi alles. Nad lihtsalt elavad eraldi.
Veel üks oluline mõte: kuhu jääb laste kodu? Kui jäädakse ema juurde elama, siis minnakse külla isale või vastupidi. Lapsel ei saa olla kahte kodu.
Kõik igapäevased korralduslikud muutused on vaja lastele selgitada. Enne on need kokkulepped aga vajalik saavutada vanematel endil.
Kui vanemad lahutavad, siis on emotsionaalsed pinged sedavõrd suured, et lastega ei suudeta normaalsel viisi enam rääkida. Eelistatakse pigem vaikida. Kardetakse lastele haiget teha. Teadmatus teeb lastele rohkem haiget ja pinget kui tegelik olukord ise.
Teie poolt kirjeldatud laste käitumise põhjuseks on laste on ärevus ja pinge. Nad ei tea, mis ja kuidas saab kõik olema. Nad on aru saanud, et midagi on halvasti, kuid puudub täpne arusaamine.
Lastele on julgustav vanemate rahulik, otsusekindel käitumine. Kuigi lapsed saavad aru, et palju asju nende elus muutub, saavad vanemad selle olukorraga hakkama. Lapsed jälgivad väga tähelepanelikult vanemate käitumist.
Julgustan teid koos laste isaga lastele kujunenud olukorrast rääkima.
See on ideaalvariant. Kui isaga koostöö ei laabu, siis tehke seda üksi. Rääkima sellest aga peab.
Soovin Teile edu!
