See teema pole just otseselt elutähtis, aga siiski tahaks väga kuulda kommentaare ja proff-nõu.
Mis te arvate, kui palju peaks mehel olema hääleõigust küsimuses, kui palju/kas naine ennast meigib?
Minu tuttavatest on vist kõik oma mehe arvamuse enda omaks võtnud - kelle mehele meeldib värvitud naine, värvibki end, ja kelle mees eelistab värvimata nägu, ongi meikimise maha jätnud.
Aga kas teie arvates pole meikimine rohkem nagu iseenda eest hoolitsemine - kammid juuksed, pesed näo ja hambad ja lisad oma valgetele ripsmetele veidi tuzzi..? Mina vähemalt küll tunnen, et see rohkem nagu enda enesetunde pärast või viisakusest teiste vastu. Mehele ju ei ütle, et kuule, iga päev nüüd ka kammida ei ole vaja või et ära selle seebiga nüüd ka päris hoogu mine!
Või on see nii, et ilusaks oleme loodud ikka ainult oma mehele ja tema soovid peavad olema meie lähtepunktiks? Mida arvate :
mina meikisn ka kui verinoor olin. Nüüd pole seda mulle juskui enam vaja. Selline tunne on, et olen just sellisena väärtuslik nagu ma olen. Ja et ära ei peta olulisi inimesi nagunii, teiste arvamus polegi tähtis.
Nagu lepid ära iseendaga ja oled väga rahul.
Aga mõnikord ikka meigin ka ja siis tunnen ennast väga hästi
Ma arvan, et ikka iseenda jaoks. Kui see mulle meeldib ja ma tunnen ennast nii paremini, siis miks mitte. Ja mitte mehe pärast ja viisakusest teiste vastu. Kui ma olen kaunis ja näen hea välja, siis on mul parem enesetunne ja üldse olen parem inimene.
Minuarust ikka meigitakse enda jaoks,mina vähemalt.Ja teistel ka hea vaadata ju,kes see ikka tahab kaamet inimest vaadata,sest seda eestlased tihtipeale on,mina kaasaarvatud.Kui silmad toonitatud ja natuke huuleläiget siis on endal ka parem olla.Ja mida mees ytleb,seda ma ei kuula,olen ikkagi mina ise.
Huvitav teema. Jäin mõtlema, et kelle jaoks siis mina? Tegelikult pole minu vastusel tähtsust, sest see põhjus võib erinevatel inimestel olla erinev. Hoopis olulisem on, kes otsustab, kas mina meigin või ei. Minu puhul on küll ainult üks vastus - mina ise ja ainult. Samas võib mõni teine inimene öelda, et tema teeb nii nagu otsustab keegi teine (mees, ema, poeg, sõbranna või veel keegi). Oluline on, et inimene oleks endaga rahul ja tunneks end hästi. On neid, kes tahavad, et teised inimesed nende eest otsustaksid ja tunnevad ennast niimoodi kindlalt ja turvaliselt. Ja on inimesi, kes ei talu vähimatki survet teiste poolt. Saan aru, et teie probleem tuleb sellest, et teie tuttavad teevad oma mehe soovi järgi, aga teie tahaksite ise otsustada, isegi kui see on mehe soovidega vastuolus. Lugu saab alguse sellest, kas olete võrdsed partnerid või on üks otsustaja ja teine alistuja. See on põhimõtte küsimus ( küsimus võimu jaotusest peres) ja erinevates peredes võib lugu olla erinev. Seega ärge võrrelge ennast oma tuttavatega, vaid lähtuge ikka endast ja oma suhtest mehega. Kui olete võrdsed partnerid, siis ilmselt aktsepteerib mees teie otsust meikimise kohta ja ka muid otsuseid, mida teete. Oluline on olla õnnelik ja uskuge, siis on mees kõigi teie tegemistega rahul.
Ma olen täiesti üllatunud, et meikimine üldse teemaks tuleb-tohib või ei tohi. Uskumatu! Minu jaoks on kindlasti meikimine iseenda eest hoolitsemine, rutiinne tegevus- pesen, kammin, "teen näo pähe". Ma arvan, et mul ei tuleks imestusest sõnagi suust, kui mingi mees järsku mulle ütleks, et ära värvi ennast. Kas tõesti on selliseid olemas?
Mulle meeldiks seda vaadata hoopis nii, et kui inimene teist inimest armastab, siis ta tahab olla tema ideaal. Paarissuhe on hulk kompromisse, ohverdusi ja läbirääkimisi ainult ühe eesmärgi nimel - et mõlemal oleks hea ja suhe kestaks.
See meikimine on üks pisike ja tegelikult ju vähetähtis osa. Kui aga ma tean, et inimesele, keda ma armastan, meeldib puhas ja naturaalne ning ma ise ka ennast niimoodi normaalselt suudan tunda, miks mitte meigiasjad vaid teatrikülastuseks välja otsida.
Iseenesest tunneksin end solvatuna, kui mu mees ütleks, et meigitult näen normaalsem/parem/ilusam välja - minu jaoks on see pealiskiht ja mis seal salata - meil siin sageli pöördvõrdelises seoses sisemise säraga.
Aga kui mõni tahab sellisel moel oma armsamale muljet avaldada - palun väga.
Et siis - midagi pole halba selles, kui naine tahab oma mehe ideaal olla. Kui seda tehakse armastuse pärast, on ju kõik kõige paremas korras
Minu jaoks on meikimine osa hügieenitoimingust.
Kusjuures ma olen täheldanud, et suurem osa meesest minu tutvusringkonnas ei saa aru, kas ma olen värvitud või mitte. On ka võimalus, et see pole nende jaoks üldse oluline. Nad ei saa ka aru, kui ma olen juuksuris käinud. Ainult siis saavad aru, kui ma olen näiteks blondist brünetiks muutunud.
Ma kadun arvama, et paljude meeste jaoks minu tutvusringkonnas pole see üldse oluline teema.
Aga samas ma tean üht naist, kelle mees ütles kategooriliselt, kas ripsmetu¹¹ või mina. Naine valis mehe ja viskas meigikoti prügikasti. On ka selliseid mehi.
Minu mees ütleb mulle, et ma olen igatepidi ilus -- kas värviga või värvita.
Olen ennast alati meikinud, ja kui ma kohtusin praegu meesterahvaga kellega praegu koos olen, siis oli mulle nii harjumatu, kui ta vihjas et ilma meigita olen ilusam. Talle lihtsalt ei meelinud meigitud naisterahvad. Seisin siis samuti dilemma ees, mida teha, tahaks ju talle head meelt valmistada, kuid samas ikkagi iseendaks jääda...Olen alati arvanud et mõnele inimesele võib natural look väga sobida, siis kindlasti mitte mulle - näeksin välja väga plass.
Ajapikku üritasin vähem meikida, ja juhtus ka sisse aegu, kus lihtsalt jäi meikimata praktilistel põhjustel - meigikott polnud nn käeulatuses. Talle loomulikult meeldes ja suureks imestuseks hakkas see ka mulle meeldema. Polnud midagi nii plass!! Ja samas, kui tegin endale nn kerge meili, millest polnud eriti aru saada, et meik peal, kuigi tegelikult olid ikka silmad jm värvituid, oli ta ka väga rahul, kuna tundus tema silmale loomulik. Meedia mõju. Sama on ka riiestusega. Mõne asja peale kirtusetab ta nina ja ütleb:huh kui beibelik. Aga kui see teiste sobivatemitte nii beibelike riidehilpudega kokku sobitada, siis beibelikust sai järsku lihtsalt naiselikult kaunis. Ehk siis mehed ei tea ka alati mida tahavad! )
Lihtsalt me ei suuda täpselt edasi anda oma sõnadega seda pilti või arusaama mis just meil peas. Arvan, et sellisel puhkudel kui meigi või riietuse küsimus luubi all, kindalsti katsuda lahendus leida. Ei ole ju raske oma kalli jaoks natuke vastu tulla. Ja nii nagu ma juba rääkisin, ei olegi vb kompromisse nii raske teha
:
