Tere! Olen 7 kuud rase ja heva ei käi. Peale seda kui koju jäin töölt tundub mulle, et suhe mehega on külmemaks muutunud.Vahel mõtlen kas kujutan endale ette või mõjuvad raseda hormoonid? Esimene laps on mul eelmisest suhtest, kellega mees üldse läbi ei saa. Nüüd saame ühise lapse, oleme õnnelikud ühise lapse üle.
Esimesest nädalast peale kui koju jäin on ta hakanud palju väljas käima ja koju jõuab hilja, see häirib mind ja sellepärast olen närviline. Kardan et see võib lapsele halvasti mõjuda. Mees ise ütleb et ma oleksin rahulik ja ta ikka läheb välja kui ma palun koju jääda. Saan ise sellest aru et tal on õigus väljas käia aga miks nii tihti? ( vb kui laps tulekul siis ta rohkem kodus).Mingi mure on tal ka, mida ta mulle ei räägi kuigi palusin et vb saan aidata, et suhtes jagaksime oma muresid . Kui ma inimesest hoolin siis ma loomulikult muretsen ja olen kurb kui teine mures ja käitub teisiti. Ise olen tihti nelja seina vahel, tuttavaid ei ela lähedal, suhelda pole kellegagi, mees ka ei kutsu mind kaasa välja. Kahju, et ta ei oska ennast teise inimese olukorda panna ( vb mõjub see ka et tal pole nii pikka ja tõsist suhet enne mind olnud). Käitub uuesti nii kui oli vaba. Mida ma pean tegema või teisiti mõtlema, et olla rahulikum, et see rahutus kõhu titale ei mõjuks?
Muidu on mul tore mees
Peale koju jäämist tunnete end väga üksikuna ja mees ei näi mõistvat, et vajaksite just praegu kõige enam tema toetust ja koosolemist. Isegi kui teie vajadust saaks seletada peamiselt hormoonidega, oleks ju ikkagi oluline, et mees teid mõistaks ja teie soovi arvestaks.
Muidugi on hea mõelda, et mees muutub kodusemaks, kui laps sünnib ja temast saab hoolitsev isa. Väga võimalik, et see nii saabki olema. Kuid teie kirjast saan aru nii, et teid teeb siiski väga ärevaks mehe muutunud käitumine ning see, et ta teiega oma muresid ei jaga. Tundub nii, et teie suhetes pole praegu piisavalt usaldust ja kindlustunnet. Loodetavasti on see tõesti ajutine. Kuid ikkagi vajaksite praegu rohkem selgust. Saaksite ju võtta olukorda rahulikumalt peamiselt siis, kui mees teiega rohkem endas toimuvat jagaks, oleks teie jaoks olemas ja mõistaks, et ainult ütlemine „ole rahulik“ ei ole piisavalt veenev. Te vajaksite, et ta ise oleks kohal nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Ma arvan, et tasuks oma vajaduste eest kindlamini seista. Ühest küljest on ju hea, kui võimaldate teineteisele aega iseenda jaoks ja piisavalt vabadust väljas käia, kuid see toimib suhet mittekahjustavalt siis, kui on piisavalt vastastikust usaldust ja on kindlustunne, millele toetuda. Rääkige neil teemadel, võtke selleks aega, mil ta ei kiirusta parasjagu kuhugi ära. Väljendage selgelt, kui oluline on teile temaga koosolemine just praegu ja mis tema murede varjamine teile tähendab (kasutage mina-keelt ja vältige süüdistusi ja etteheiteid). Kuulake ka tema ära, sest isaks saamine võib temagi jaoks olla vastakaid tundeid tekitav – tahab saada isaks, kuid ei tea ju ka, mis see tema jaoks tähendab, kui vastutus suureneb. Paluge tal rääkida sellest, kuidas ta end isaks saamise eel tunneb, mis talle endale meenub seoses oma isaga. Olge empaatiline ja toetav kuulaja, et ta saaks teiega oma võimalikku ärevust jagada ning tunda ka end kindlamini muutuste eel.
Loodetavasti on jõuluajal rohkem võimalusi teineteisega olla ning meeldivas ja sõbralikus õhkkonnas mõistmist leida.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
