Tere. Olen leidnud kena noormehe, kellega mõned korrad väljas käinud. Ta ei ela minuga samas linnas ja reisib palju. Mure aga selles, et juba selle lühikese tutvuse jooksul, on ta andnud nö lubadusi, mida ta teab ette, et ei suuda täita. Mitmeid kordi on ta öelnud konkreetse kuupäeva, millal kohtume, aga seda pole juhtunud, kuna tal on olnud tegemised sel päeval, mis olid kindlasti ette teada. Mulje jääb, et ta ei taha meie kiiretest graafikutest tulenevat järgmise kohtumise aega liiga kaugele tulevikku sättida ja seega pigem lubab midagi varasemat, aga see on lubaduse andmise ajal juba ette teada, et võimatu. Lisaks on ta üritanud jätta mulje, et on plaaninud minu linna kolida. Ausalt öeldes tundub, et ka see jutt on vaid selleks, et ma selga ei keeraks, kuna ei ole tegelikult huvitatud pikaaegsest kaugsuhtest. See olukord teeb mind ärevaks. Miks peaks keegi nii tegema? Andma lubadusi, mida teab ette, et ei saa täita.
Teie ellu on tulnud meeldiv noormees, samas ei ole te päris kindel tema plaanides,- kuna juba selle lühikese aja jooksul, mil olete tuttavad, on mees andnud katteta lubadusi.
Kirjutate, et mehe jutud võivad olla tingitud asjaolust, et ta soovib teiega suhet jätkata (et te ei keeraks selga, nagu nimetate).
Oma lubadustest mittekinnipidamine on loomulikult ohumärk, mis võib tõesti olla inimese püsiv omadus/iseloomulik käitumine. Teisalt ei saa seda väita paari kogemuse pealt.
Kui ma üldse tohin teile midagi soovitada, siis esiteks - võtke seda suhet väga rahulikult, andke sellele aega, ärge kiirustage järgmiste oluliste sammudega (intiimsuhe, kokkukolimine).
Teiseks - kuna me keegi ei tea, mida teine inimene mõtleb, tunneb, arvab, soovitan teil oma segadusest ja ärevusest mehele ausalt rääkida. Andke talle minakeeles teada (minakeel tähendab, et te ei süüdista teda,- vaid räägite, mida teie tunnete, mida mõtlete, mida vajate/ootate) oma murest. Paluge mehel ümber sõnastada, kuidas ta teist aru sai. Kui mees on teid mõistnud, on tema kord ennast avada, rääkida oma seisukohtadest jne.
Usun, et ausus juba suhte alguses (eriti kui see on juba praegu segadusttekitav) on parim, mida enda jaoks teha saate!
Lisaks kutsun teid osalema prep-suhtekoolitusele üksikisikutele: "Minu suhe on minu kätes". Koolitusel käsitletakse selliseid teemasid, nagu - hea suhte alustalad, ohumärgid suhtes, armumise protsess, libisemine suhtesse jne. jne. Huvi korral saate vaadata: prep.ee
Tere. Sooviks tagasi tulla selle eelneva teema juurde ja veel küsida. Olukord ei ole muutunud ehk siis tema planeerimine on ikka sarnane nagu kirjutasin. Plaanid ei tundu õnnestuvat ja kohtumised toimuvad pigem hästi spontaanselt. Samas mul ei jää üldse muljet, et huvi puudub vms ja ei ole olnud ühtki nädalavahetust, kus me oleksime mõlemad olemas, aga ei aruta eelnevalt ühiseid plaane. Lisaks tundub ta mulle üleliiagi avameelne, kui me räägime erinevatest asjadest.
See arvesse võttes ja ka palju palju teisi aspekte (k.a. mis ta ise endast ja oma eluviisist on rääkinud), mida ma ei taha siin lahti kirjutada avalikult, tekib mul tunne, et selles käitumises on midagi teistsugust, kui tavalised inimesed käituvad. Väga ma tema muud elu väljaspool meie asja iseseisvalt veel hinnata ei oska, aga kindlasti on ta väga rahutu hing, ei tööta 9-17 jne. Ühesõnaga on mul tekkinud mõte ADHD-st, ta justkui vastab sellisele profiilile.
Mis on need põhi ADHD tunnused ja kas mul on põhjust üldse oletada sellist asja? Ja kõige tähtsam - kuidas ja mida mina saaksin teha, et see suhe ei vajuks mingil sellisel põhjusel kohe ära? Seni olen ehk muutunud natuke konkreetsemaks plaanide tegemisele vastamisel, aga samas mõtlen, et kas see on see, mida ma peaksin tegema.
Teie partner käitub endiselt talle omasel moel ning teil on tekkinud kahtlus, kas pole tegu ADHDga, ehk siis aktiivsus- ja tähelepanuhäirega (e.k. ATH).
Kui teil sellised kahtlused on, ja nagu nimetate, et mees räägib väga avatult oma elust/tegemistest, saate temalt otse küsida, kas tal on lapsena diagnoositud/kahtlustatud ath?
Samas, kui isegi on, mida see muudaks teie suhtes, teie suhtumises mehesse? Teemaks on seega tõusnud erinevuse aktsepteerimine.
Kui palju olen valmis arvestama oma elukaaslase eripäradega? Kas olen valmis oma elu veetma inimesega, kellel on nii tugevad eripärad? Kas need hakkavad takistama võimalikku kooselu?
Need on küsimused teile endale ja vajavad ausaid vastuseid.
Teie soovil lisan siia veidi infot ATHga täiskasvanute eripäradest.
ATHga täiskasvanutel võivad tööl ja sotsiaalsel pinnal avalduda järgmised probleemid:
1. Raskused oma sotsiaalse rolli täitmisega:
• perekonnas abikaasana, lapsevanemana, kindlust pakkuva isikuna (pidev sisemine kärsitus, tujukus, äkilisus, konfliktsus, korduvad lahutused ja elukaaslaste vahetamine, kesine sisse- tulek, mõtlematu raharaiskamine);
• tööl, sh hilinemised, kohustuste unustamine, raskused nõudmistega kohanemisel, närvilisus, vaheldusevajadus, impulsiivsed otsustused, töökohtade vahetus, tõrksus, vahel ebaadekvaat- selt kõrge enesehinnang. Need isikud eelistavad liikumisega tööd, mitte tööd paberite täitmisega;
• suhtlusringkonnas, kus esinevad lahkhelid ja tülid tühistel põhjustel, seepärast suheldakse põhiliselt nendega, kes suhtuvad neisse mõistvalt ja diplomaatiliselt, ning
• raskused probleemidesse süvenemisel ja nende lahendamisel. Raske on tegelda pikemaajalist süvenemist nõudvate aladega (nt keerulisema eriala omandamine; enesetäiendus).
2. Lisanduda võivad järgmised probleemid: sageli sõltuvust tekitavate ainete kuritarvitamine; karistused politsei ja/või õigus- kaitseorganite poolt (avariid, liikluses korduvalt trahvid, arestid); töötus.
3. Esinevad tervisega seotud probleemid:
• õnnetused, vigastused (tööl, liikluses, vaba aja veetmisel);
• alkoholi/narkootikumide kuritarvitamise tervist kahjustav mõju;
• lisanduvad sekundaarsed psüühikahäired (depressioon, ärevushäired, kohanemishäired, isiksusehäired, suitsiidikatsed).
