Tere!
Olen mures oma abielu pärast. Saime paar aastat tagasi kauaoodatud lapse ja peale seda on tekkinud suhtesse palju pingeid. Kuna laps on olnud algusest peale ka kehv magaja ning nutune, siis oli 1,5 a palju unetud öid, väsimust ja teineteise jaoks jäi üha vähem aega. Oleme teineteisest kaugenenud, palju on argi- ja olmetülisid. Kõik ajab teise juures närvi, palju on üksteise süüdistamist. Tõesti on armastusest vist vihkamiseni vaid üks samm. Näen, et meievahelised tülid mõjutavad ka last - ta on klammerduv ja ärevuses. Ei taha ka lasteaiaga leppida. Tunnen, et on rahulikum, kui oleme lapsega kahekesi. Samas mees on lapsele hea isa, oleme koos olnud väga kaua ja kahju oleks lahku minna. Kuidas leida taas teineteist ja taastada lähedus, kui vahepeal on öeldud nii palju halbu sõnu ja unustada kõik halvad emotsioonid? Või on see võimatu? Tänan ette!
Teie suhted mehega muutusid pingeliseks peale lapse sündi, mil palju energiat ja tähelepanu on olnud seotud lapsega tegelemisega. Teie perearengus on praegu selline etapp, mil kahest sai kolm ning on üsna loomulik, et teineteisega olemiseaeg jäi napimaks. Kahjuks on see aeg sageli üheks proovikiviks ka paarisuhetele. Enamasti on ema ja laps väga tihedalt seotud ja mees jääb sellest liidust veidi kõrvale ja ei pruugi tunda end piisavalt olulisena seda nii isana kui ka mehena. Teiegi viitate, et lapsega kahekesi on teil rahulikum. Näib nagu mees rikuks teie rahu ja lapsega kahekesi olemisi. Samas tunnustate meest hea isana ja oleks kahju ka lahku minna. Kõlab nii, nagu teil on suhe lapsega ja mehel ka, kuid teie omavaheline mees-naise suhe on liialt tahaplaanile jäänud. Pere alustala on aga paarisuhe. Toimiv vanemlik suhe on väga vajalik, kuid abielu toetub teile kahele.
Teie end kirjas on valupunkt selgelt nähtav ja see on kahekesi olemiste aeg. Seega nüüd, mil laps juba paari aastane, ööd veidi rahulikumad, laps järjes iseseisvam, ongi aeg panustada oma suhetele. Leidke üles see tore ja hea, mis teid ühendus, mis teile teineteisega koos olles meeldis ning leidke teadlikult aega teineteisele pakkuda toredaid hetki. Kindlasti on oluline, et ta räägiksite teineteisega nii seda, mida vajate, kui ka seda, mis vahel häirinud on. Ka seda olete maininud, et süüdistamised kahjustavad suhet. Seega teate, mida vältida. Kasutage selle asemel mina-keelt, mis aitab kaasa teineteise mõistmisele ja avatusele. Kui räägite iseenda nimel, väljendate oma ehedaid mõtteid, arvamusi, tundeid, vajadusi ja teise mõistmiseks olete aktiivne kuulaja, siis kindlasti kogete uuesti lähedust.
Kui aga siiski suhted näivad olevat liialt pingelised ja kaugenenud ja neist abinõudest ei piisa, siis tasub pöörduda ka paarinõustaja poole. Kindlasti on see hea ja ilus, mis teid seob, olemas ja alles, kuid vahel on raske seda üles leida ja väljendada.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
