Ma enam ei jõua ja ma enam ei taha.
Kooselu 3 aastat. Sellest kooselust 2, 5 aastane laps ja teine tulekul.
Meese elas emaga kuni kokku kolisime. Mina oma vanematega. Praegu on meil vanust 38 (minul) ja 41 (temal).
Mees maksab arved; alkoholiga peab piiri; ei suitseta; võõraid naisi ei vaata; lapsest hoolib, aga väga tegeleda temaga ei soovi. Uue lapse ootus mingeid erilist heameelt talle ei paista pakkuvat.
Mind ärritavad asjad:
Mina pole rahul nn kokkulepete sõlmimisega. Kokku tuleb leppida millal prügi välja viia, millal koristada jne. Prügi viiakse välja vastavalt vajadusele, mitte ei oodata, kuni ämber üle ajama hakkab. Ma koristan vastavalt sellele, kui tolmurullid või liiv toas, mitte ei oota kokkulepitud aega. Kui hakkangi varem koristama, siis vaadatakse sellele äärmiselt viltu.
Enamasti ta loodab, et äkki läheb mööda või ei pea ise tegema.
Mehe hoiak nn tulekahju korral on: äkki ei pea kustutama, ootame, äkki kustub tuli ise ära.
Tüüpilised hädaldamise laused: ei saa teha, sest….( nt laps on süles, väljas praegu sajab, väsinud). See hädaldamise muster on tulnud mehe emalt.
Tühjad lubadused: kohe, kohevarsti, ma nüüd lähen…(iga 5 minuti tagant lubab ja 1,5 tundi hiljem on samas kohas.
Ma olen neist tühjadest lubadustest nii ära väsinud.
Mees ei kuule. Ma võin palud ja rääkida, aga mingil hetkel tuleb välja, et tema ei tea räägitust mitte midagi. Pole kuulnudki. Kuulmine on väga valikuline. Nii ma ei teagi, kas ta on asjadega kursis või mitte.
Kõik mida mees võtab, selle ta poolel teele ka jätab. Kohale ise ei pane. Ja paluma võibki jääda. Kui mina mingi töö alustan ja see pooleli hetkel jääb, siis paneb ta kohe käed külge, et miks see siin on.
Tema abi võibki paluma jääda: ta kas lubab teha, ei kuule või unustab kohe ära.
Me ei suhtle omavahel. Me ei jaga oma soove ja vajadusi. Kui laps on üleval, siis tegeleb üks lapsega ja teine oma asjadega. Kui laps läheb magama, siis tema läheb telerit vaatama ja teeb seda kaheteist-üheni öösel.
Vabadel päevadel tahan mina minna linnast ära maale, tema tahab istuda 4 seina vahel koos arvuti, raadio, teleri ja telefoniga.
Enamasti kokku lepitud kohtumised ja tegevused… neile jääme hiljaks, sest otsime mehe asju taga
(nt autovõtmeid).
Mehe arvates ma ainult kamandan, teen tema eest otsuseid, korraldan asju ( kodused parandus- ja remonttööd, millega tegeles varem tema ema).
Praegu rasedana ma selliseid ärritusi ei vaja, sest siis tõuseb vererõhk.
Ma olen rõõmus, kui mees on ära. Ma ei pea sõlmima nn kokkuleppeid, kuulama lubadusi, rääkima nn seinaga ja lõpetama tema pooleli olevaid tegevusi. Koos olemine tekitab pigem pingeid kui rõõmu ja rahulolu.
Ma ei teagi, kas jääda kokku või kolida oma vanemate juurde tagasi. Aga nii jätkata ma ka ei suuda ega taha.
Teie paarisuhtes, mis tänaseks on kestnud kolm aastat, on kokku saanud kaks väljakujunenud arvamustega/maailmavaatega/ootustega täiskasvanut ning oletada võib, et peale nö mesinädalaid ehk armumise faasi on kätte jõudnud võimuvõitlus. See etapp on igas suhtes paratamatu ja kui see edukalt läbida, süveneb vastastikune austus ja armastus, liit tugevneb. Ebaõnnestumise korral võivadki aga paarid lahku minna, sest ei soovita end muuta, ei olda valmis või võimelised tegema koostööd. Kahjuks.
Kuna teie peres on ka lapsed, mõjutavad teievahelised suhted ka neid ja mis iganes otsuse te vastu võtate, on vaja eelkõige nende vajadustega arvestada.
Mida siis teha? Kui soovite suhet taastada/ära leppida/jätkata kooselu, soovitan teil koos mehega paariteraapiasse tulla. Kolmanda, neutraalse osapoole kaasabil suunatakse teid kohasel moel suhtlema, ka keerulistel teemadel rääkima. Samuti käsitletakse teie mõlema ootusi teineteise ja suhte osas, kokku lepitakse reeglid (kodutööd, raha, koosveedetav aeg, seks jne jne) osas. Infot paari- ja pereterapeutidest leiate: www.pereterapeudid.ee
Samamoodi abistav oleks, kui läbite oma partneriga prep-paarisuhtekoolituse. Paarisuhte rahulolu edendamise programmis käsitletavad teemad: turvalisus paarisuhtes; hea suhe vs halb suhe; suhtlemise neli ohumärki; hea suhtlemise alustalad; päritoluperekonna mõju; ootused; sündmused, teemad ja varjatud teemad; andestamine ja pühendumine; isiklike barjääride teadvustamine; lähedus, intiimsus, armastuse keel; prioriteedid paarisuhtes.
Kui partner ei soovi koos teiega prep-koolitusele tulla, julgustan teid liituma pep-koolitusega üksikisikutele- "Minu suhe on minu kätes". Koolitus on mõeldud inimestele, kes on keerulises suhtes, tulevad ilma partnerita, on lõpetanud suhte (või pole järgmisse suhtesse veel astunud). Infot algavatest gruppidest leiate:http://prep.ee/kalender/
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
