Tere, minu mure seisneb järgnevas: oleme koos elanud 10 aastat, meil on 2 last (6-aastane ja 8-kuune). Elukaaslasel tekkis kõrvalsuhe, kui meie teine laps oli 3-kuune. Suhe kestis tal väidetavalt 4 kuud ning lõppes juulikuu keskel. Asja raskendab asjaolu, et mõlemad olevat olnud üksteisesse väga armunud. Rääkisime rahulikult tekkinud olukorrast ja püüdsime leida, mida ja miks ta kusagilt mujalt otsima läks. Ütles, et seksist jäi kodus väheseks (enamvähem 1 kord nädalas) ning temal on kõrgem libiido ja eelnevatel aastatel on ta selle alateadlikult alla surunud. Mulle tuli see üllatusena, kuna pole ma ka varasemalt olnud suur seksija. Läbi aastate ongi nii paar korda nädalas olnud. Elukaaslane on harrastanud aastate vältel aga suurt pidutsemist. Ütleks lausa, et sõbrad on minu silmis tal koguaeg esmatähtsad olnud. Pere ja lastega pole ta suurt kunagi tegelenud ja aeg meie jaoks on olnud suhteliselt piiratud. Olgem ausad, kumbagi last ta eriti tahtnud pole ka, kui teavitasin, et olen lapseootel. Siiski on ta sellega leppinud,. Minu jaoks on lapsed elus kõige olulisemad. Olen kasvanud ise peres, kus lapsi on väärtustatud enim, seda püüan ka oma lastele pakkuda. Peale kõrvalsuhte ilmsisktulekut läks elukaaslane psühhoterapeudi juurde (käinud ta seal nüüdseks 4 korda, terapeut soovitas naasta oma igapäevaelu/rutiini juurde, et olukorrale lahendus leida), mina aga tegin ettepaneku meie suhtesse paus teha seniks, kuniks ta endas selgusele jõuab, mis tema jaoks oluline on, mida ta elult soovib ning kellega oma teekonda jätkab (kas mina koos lastega või uue naisega). Paus kestis meil konkreetselt 2 päeva, siis tuli tagasi ning ütles, et proovime ikka koos edasi olla ning tema õpetab seda, mida mina ei oska või ei tea ja mina õpetan talle seda, mida tema ei oska või ei tea. Seega ta valis meid. Nüüd, 3 päeva hiljem, teavitab ta, et läheb vallalise sõbraga Pärnusse Weekend festivalile. Mul jäi hing ausalt öeldes kinni, kuna selle sama sõbraga käidi mõned kuud tagasi Rootsi kruiisil, kus sõber tuli n.ö. katteks kaasa, tegelikkuses oli plaan minna oma sõbrannaga sinna. Ühesõnaga see sõber teeb loomulikult minu elukaaslasele katet igas olukorras ja igas asendis, minul on aga usaldus oma elukaaslase vastu kadunud. Mida teha? Ütlesin, et kui ta on valinud pere, siis jäägu pidutsemine nüüd mingiks ajaks tahaplaanile. Me polegi koos kusagil juba ammu käinud, läheks hoopis nädalavahetusel kusagile väljasõidule. Tema aga seepeale, et see festival toimub viimast aastat Eestis ja sellest loobuda ei taha. Kuigi ta eelmisel aastal juba käis seal, sellesama vallalise sõbraga. Saan aru, et ultimaatumit esitada ei saa, kuid ütlesin siiski, et kui ta soovib jätkuvalt pidutseda samas vaimus, siis võtame ikka selle suhtepausi päevakorda, kuna minul on hing sedasi kodus haige. Ta ütles, et kui ma talle päitseid pähe hakkan panema ja tema käike piirama, siis toob see hoopis vastupidise efekti. Mina sedasi jätkamiseks võimalust ei näe. Tema ei ole ju valmis loobuma mitte millestki, perele aga aega ikka ei leia, vaid siis, kui parasjagu sõpradel kiire on ja kusagile mujale minna ei ole...
Kirjutate oma murest, segadusest ja pettumusest seoses oma suhtega. Elukaaslane pettis teid, kuid olete valmis talle andestama ja koos jätkama. Siiski valmistas teile suurt pettumust ja hingevalu see, et mees läheb/läks sõbraga Weekend festivalile – lootsite, et kui ta valib pere, siis on pidutsemistega mõneks ajaks lõpp ja saate veeta nädalavahetuse ühiselt terve perega koos.
Te kirjutasite, et mees ei ole aastate jooksul eriti pere ja lastega tegelenud, pigem on olnud esmatähtsaks sõbrad ja pidutsemine. Teie jaoks on esmatähtsad olnud lapsed (kas ka paarisuhtest tähtsamad?). See, et prioriteetide järjestus ei ole teil kummalgi paarisuhte kvaliteeti soodustav, on minu jaoks märk, et võiksite koos partneriga abi otsida pereteraapiast. Sobivat pereterapeuti võiksite otsida siit http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/ või siit: http://pereterapeudid.ee/pereterapeudid/. Pereterapeut võiks tunda end kindlalt ka suhtekriiside vallas (teie puhul kahjuks petmine) ning pakkuda muuhulgas paarisuhte teraapiat (näiteks tunnetekeskne paariteraapia või IMAGO – teraapia).
Kirjutasite, et teil on oma mehe vastu usaldus kadunud. See on eelnenut arvestades täiesti loomulik. Kuna usaldus on heas paarisuhtes üks olulisemaid kvaliteete, siis tulekski koos terapeudiga jõuda selleni, et suhtes taastuks usaldus. See tähendaks mehe poolt lubadust olla truu ning pühenduda teie suhtele.
Suhtega rahulolu jaoks on väga oluline on leida mõlemale poolele sobiv tasakaal oma isiklikele huvidele, paarisuhtele ja lastele jagatava aja vahel. On mõistetav, et väikeste lastega peres jääb “oma aega” ja isegi kahekesiolemise aega laste arvelt vähemaks. Võiksite koos terapeudiga arutada, kuidas leida kõigile pereliikmeile sobiv tasakaal.
