Ei ole rahul oma suhtega. Elame koos üle 10 aasta juba, on 1 laps. Meil on üks suur probleem, tegelikult ammusest ajast juba. Mees kipub kuritarvitama alkoholi, pidude ajal eriti, ei jõua hommikuks koju "tiksub" sõpradega kuskil ja jõuab järgmisel päeval millalgi, pikemaks õnneks ka ei veni see joomine aga probleem minu jaoks on see ikkagi. Juues ei anna endale väga aru oma käitumisest, tihti ei mäleta, mida ja kuidas on teinud. Olen üritanud rääkida, korduvalt, kui on kaine ütleb, et jah see pole normaalne aga mulle tundub, et see on rohkem lihtsalt öeldud minu maha rahustamiseks.
Nüüdseks oleme seisus, kus on välja kujunenud muster, et mina kas ei taha üldse peole/külla minna või tulen sealt võimalikult vara ära, enne kui pidu nö hoo sisse saab, tema jääb sinna, tuleb siis kui tuleb, siis kaineks saades üritan taga rääkida, see mingit tulemust ei anna, elu läheb edasi, kuni järgmise korrani, kui kõik kordub taas.
Tunnistan, et minu rääkimine kipub enamasti rohkem süüdistamine olema, kuigi olen pakkunud välja ka, et mõelgu siis ise lahendus välja aga paraku ei tule talt mingit lahendust...
Tunnen, et olen ummikus, nii enam edasi ei saa aga lahku minna ka ei tahaks, võib-olla hirm lahku minna, ei teagi.
Kahjuks on asjasse segatud ju laps ka, tahaks, et ta kasvaks eluterves peres.
Vahel mõtlen, et prooviks olla tugev ja elada oma elu, et las ta olla, ei lase ennast häirida sellisest käitumisest, et võib-olla see minu nö ohvri roll annab sellisele käitumisele hoogu juurde. Äkki kui ta näeks, et elu läheb edasi ja tema hoolimatu käitumine ei jäta minu ja lapse elu seisma, et äkki see paneks teda mõtlema ja midagi muutuks. Võib-olla olen lihtsalt naiivne ja hoian kinni millestki, millest ei peaks.
Lõppkokkuvõttes tahaksin jälle olla mina ise, rõõmus ja elu nautida, mitte tunda häbi, kellegi teise käitumise pärast ja mitte sõltuda kellegi teise tujudest.
Kuidas olla tugev ja enesekindel sellises olukorras?
Teie soov ennast hästi tunda, olla teie ise, rõõmus, nautida elu on loomulik ja mõistetav. Otsite viisi, kuidas vaatamata mehe alkoholilembusele oma elurõõmu mitte kaotada ja olla enesekindel. See ilmselt tähendaks teie suhtumist, et see, mida mee teeb, ei lähe teile korda. Kui mõni võõras mees sõpradega sageli tiksub ja koju alles hommikut jõuab, siis see vaevalt te selle pärast end vaevaksite või oma elu segada laseksite. Kuid jutt on ju teie mehest ja lapse isast! Seetõttu on loomulik, et olete häiritud ja mures. Näib, et teie soov, olla selles olukorras rõõmus ja mitte lasta oma elu häirida, tähendaks mehe suhtes ükskõiksust, see käiks ka teie suhte kohta. Kuid ma saan aru nii, et teile läheb teie suhe korda ja hoolite ka mehest.
Mis puutub enesekindlust, siis seda on hea nii või teisiti. Antud olukorras võiks see tähendada, et võiksite kindlaks jääda selles, mida te õigeks ei pea, nt mehe käitumist, kui ta käitub sobimatult. Kuna tema teeb midagi, mis teile häbi teeb, siis võite ju ka mõelda, et ta on täiskasvanud inimene ja teeb häbi endale. Kuid ka teil on piinlik, sest tunnete end mehega seotuna. Ilmselt tunnete teatul määral end vastutavana? Kuid eluterve oleks näha, et peamiselt on mees ise oma käitumise eest vastutav. Teie vastutus võiks olla selles, et te annate selgelt teada, milline käitumine teile ei sobi ja ka seda, millise suhe teid ei rahulda. Samuti on mõistetav, et võtate vastutust selles, et teie laps ei kogeks alkoholiprobleemide halbu tagajärgi ega ka teie omavahelise suhte võimalike negatiivseid mõjusid.
Kuigi teie küsimus võis olla: kuidas jääda enesekindlaks, kui mees jätkab senist pidutsemist ja käitub teid häirivalt, siis oma vastuses panen rõhuasetuse sellele, et vajate enesekindlust, et mitte leppida sellega.
Kuid teema, mida kirjeldate on kahtlemata palju komplitseeritum ja sisaldada mitmeid erinevaid ja ka teadvustamata probleeme. Mille poolest on mehe jaoks sõpradega hommikuti pidutsemine mehele sedavõrd oluline, et ta seab ohtu peresuhted? Kuidas on nii kujunenud, et juba aastaid ei võta mees tõsiselt teie häiritust? Mis võiks selle asemele tulla teie peres, teie suhetes, mis oleks sedavõrd oluline, et mees ise ei tahaks enam sõpradega pidutseda? Millist pereelu ja suhet nii teie kui mees vajate, et tunda end õnnelikuna? Ja nii edasi… Mõtlemiseinet oleks palju ja ise ei pruugi olla neile kerge vastuseid leida. Vahel võib olla abiks ka näiteks paarinõustamisest.
Soovin neile meelekindlust mitte leppida sellega, mida te õigeks ei pea ja piisavalt teadlikkust mitte võtta mehelt ära tema vastutust ise midagi ette võtta.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
