Ma ei teagi, kus alustada. Algas kõik ilusti - elu oli nagu muinasjutus. Mees hoidis mind, minu eelmisest suhtest sündinud last. Tegime kõike koos. Mina 28, mees 32 ja laps 9. Päris alguses hakkas mees rääkima kokku kolimisest. Ma ei olnud kindel, kas see on õige samm. Mul oli hirm. Selgitasin ja põhjendasin seda kõike. Mees ütles, et selliseid asju ei ole vaja karta, tal pole plaanis mitte kuskile minna ja ta näeb elu minu kõrval abieluni välja ja sealt edasi. Tasapisi asjad edenesidki selles suunas - pidasime kolimisplaane ja arutasime läbi, kuidas muutunud elukorraldusega seotu võimalikult lihtsaks ja loogiliseks teha. Siis korraga aga hakkas mees eemale hoidma. Ta ei pidanud lubadustest kinni. Ütles iga päev, et homme kohtume ja räägime. Ma ootasin vaikselt, ei tõstnud tüli. Inimest, kelle kõrval olin igal hommikul ärganud ja igal õhtul uinunud, ei olnud enam. Mind lükati kõrvale, minust hoiti eemale. Signaalid olid segased. Kord rääkis ta ikka koos elamisest, järgmisel hetkel otsis vabandusi, miks seda ikka teha ei saa ja ütles, et ei näe sel suhtel tulevikku. Seejärel jälle justkui muutus - olime õhtuti pärast tööd ikka koos ja teineteise kõrval. Kuni ta lõpuks tuli kord mu töö juurde, tõi lapse ja oli ühtlasi pakkinud kokku iga viimse mu asja. Olles eelnevalt öelnud, et vajab mõtlemisaega. Ütlesin, et ma annan talle selle aja, kui ta seda soovib. Kuid öelgu ka mingi konkreetne aeg, kaua ma pean ootama - on see nädal, kuu, aasta... Seda vastust ei tulnud. Samal ajal hakkas ta ise uuesti ühendust võtma. Rääkis, et on mõelnud ikkagi, et me võiksime maja ehitada/osta. Soovis head ööd, lisades sinna juurde musid ja kallid. Jällegi - minu jaoks ääretult segased signaalid inimeselt, kes on palunud aega, olles juba eelnevalt öelnud, et ta siiski ei soovi jätkata seda suhet - sest see on liiga keeruline ja suur elumuutus. Päev hiljem, pärast maja juttu, muutus ta taas - siis juba oli vabanduseks, et ta siiski ei tea, kas ta on valmis kellegi teise last kasvatama, tema sees on kõik sassis ja segane ja ta ei tea, mis edasi saab. Ma püüdsin temaga rahulikult rääkida - küsisin, kas ta pole kindel oma tunnetes. Sellele vastust ei tulnud. Eelnevalt mõni päev varem oli ta öelnud, et armastab mind, aga vajab aega... Mõtlesin, et lasen tal olla. Taas otsis ta ise kontakti. Kuni lõpuks teatas, et ta ei suuda enam, ta ei taha mulle haiget teha ja annab alla - laseb mu vabaks. Ma olin jällegi segaduses. Palus, et ma talle ei helistaks ega kirjutaks. Austasin seda soovi. Kuid tema ise on see, kes ikka kirjutas ja kontakti otsis. Küsis täiesti suvalisi küsimusi - mis ma teen, kus ma olen, kas ma lähen tööle jnejne. Minus tekitab see veel enam segadust. Kui inimene ütleb, et ta enam ei taha...siis miks ta ikka ühendust otsib? Ta ei anna selget vastust ka selles osas, kui palusin tal läbi mõelda, kas "minu vabaks" andmine on tema lõplik soov. Et ma teaksin ka, mil moel eluga edasi minna või on see lause öeldud segaduse tõttu, mis tema sees on. Ma tean, et tal on tööl rasked ajad - olen püüdnud aidata, kuid inimene ei soovi rääkida. Hoiab kõik enda sees. Ma kardan - ühest küljest kardan inimesest, keda armastan, ilma jääda. Teisalt kardan seda lõputut agooniat. Mina olen valmis veel proovima, ootama, kuni ta oma mõtted selgeks saab. Kuid kas sel on mõtet? Ma olen küsinud, kas see mõtlemisaja palumine tähendab seda, et ta tõesti soovib mõelda või ütleb ta seda selleks, et ehkki otsus on juba tehtud, aga ta ei julge seda otse öelda ning kavatseb nii vaikselt mu elust kaduda. Sellele samuti vastust ei tule. Tuleb ümmargune jutt ja segased signaalid, et tema sees on kõik sassis, tal on raske aeg...ja ehk ei peaks ta mind piinama. Ma ei saa ühesõnaga mitte midagi aru, mis toimub...
Olete segaduses, kuna mees, keda armastate paistab olevat väga muutliku meelega ja annab teile segaseid signaale. Ühelt poolt pole mees kindel soovis teiega koos olla, kuid samal ajal ei anna teile võimalust edasi liikuda, kuna hoiab pidevalt kontakti. Teie segaduse ja hirmu tunne on antud olukorda arvestades täiesti mõistetav.
Lugu on keeruline ja raske on öelda, miks mees teiega korduvalt ühendust võtab, kuigi enda sõnul pole selleks suhteks valmis. Me ei näe teiste inimeste sisse, seega ei tea, milliseid mõtteid ja tundeid nende käitumine endas peidab. Ainus viis loosse pisut selgust tuua on proovida mehega rääkida. Just ka teie enda seisukohast, et millised on teie vajadused ja kuidas teile tema käitumine mõjub. Kui raske on teil tulevikuks plaane teha, kuidas tunnete segaduse ja hirmu tunnet.
Saan aru, et olete proovinud mehega oma tunnetest rääkida, kuid paraku ei ole see senini õnnestunud. Võiksite mõelda nõustaja vastuvõtule minemise peale. Siis on keegi kolmas, kes aitab turvalises keskkonnas probleemi analüüsida ja lahendusi mõelda. Perekeskus Sina ja Mina nõustajate kontaktid leiate siit: http://sinamina.ee/ee/noustamine/
Küsimusele, kas mehe järgi ootamisel on mõtet, saate ainult teie vastata. Püüdke mõelda, mis on parem teile ja teie perele. Kuivõrd olete valmis teda usaldama ja temaga tuleviku plaane tegema ning kuidas mõjutab tema järgi ootamine teie enda toimetulekut.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
