Tere
oleme olnud tuttavad u 1 aasta.Sooviksime koos elama hakata kuid takistuseks on sõbra 13 aastane poeg.Nimelt on isa küsinud korduvalt pojalt kas võin nende poole kolida.Poeg on vastu .Minu küsimus on kas sellist küsimust ja otsust saab üldse nii noore lapse käest küsida ja selle järgi oma elu sättida ?
Saan aru, et te olete olukorras, kus olete olnud aasta aega tuttavad mehega, kellel on 13aastane poeg. Nüüd soovite hakata koos elama, kuid ei saa, sest mees peab selle juures väga tähtsaks poja arvamust ning küsinud poja käest, kas teie võite nende juurde kolida – ja poeg on vastu. Kirjast kumab läbi, et Teie enda arvates ei saa lapsevanema paarisuhet otsustada laps.
Kui lähtuda sellest, et vanema enda tass peab olema täis, et ta saaks kasvatada last rõõmu ning mõistmisega, siis võiks öelda, et kui vanem vajab kooselu oma armastatud partneriga, siis on ebaõiglane lasta lapsel otsustada oma suhte saatust. Seega teie sõber võiks jõuda endas selgusele, mida ta vajab ja soovib ning lähtuda otsustamisel esmajoones sellest. Kindlasti on oluline, et mees mõistaks ka oma poega. Teie kirja põhjal tean, et poiss ei soovi mingil põhjusel elukorralduse muutust, mille tooks teie sissekolimine. Teie sõber/partner võiks usaldusliku vestluse käigus oma pojaga rääkida poja hirmudest, kõhklustest ja muudest tunnetest. Poeg ei pruugi ennast eriti avada, ta võib anda lühikesi vastuseid, nagu noortel tihti kombeks. Selleks, aru saada, mis poissi vaevab, on hea kasutada aktiivset kuulamist, mille kohta saab lugeda järgmiselt lingilt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/ . Abi oleks ka pereterapeudi/perenõustajaga kohtumisest, et selgitada välja kõigi poolte soovid ja vajadused.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
