Oleme abielus olnud ca 10 aastat ja kaks last. Viimasel paaril kolmel aastal on mehel olnud ääretult pingelisi tööperioode ja sellest tulenev stress. Nüüd on järjekordne pingeline periood ja tulnud ka jutt et tema enam ei suuda ja tapab ennast ära. Selline jutt tekitab aga juba minul depressiooni ja ei tea kuidas edasi käituda. Kuigi lastega ta tegeleb palju, siis kõik muud kodused toimetused olen enda kanda võtnud.
Tundub nii, et vajate kindlasti ja kiiresti oma elukorralduses ja ka suhetes muutust. Pingelisi olukordi ikka esineb, kuid kui see kestab, stress kandub ühest olukorrast teise, siis pole enam millestki jõudu ammutada ning tekib ummik, millest ei näi olevat väljapääsu. Ma saan aru nii, olete kuidagi seni püüdnud hakkama saada, kuid nüüd, mil ka teie kannatate ja ilmselt varem või hiljem tunnetavad vanemate pingeid ka lapsed, siis tuleb kindlasti midagi ette võtta. Ma arvan, et peamised abinõud on pöörduda pereterapeudi poole, soovitavalt koos, et leida üles need viisid, kuidas koos pingelise olukorraga toime tulla ja arutada ka seda, mis täpsemalt teile mõlemale praegu raske on. Samal ajal võib abi olla ka ravimitest, et veidigi end rahulikumalt tunda, kui selgub, et mehel või ka teil endal peaks olema tegemist depressiooniga.Sel juhul soovitan pöörduda kas perearsti või psühhiaatri poole. Isegi kui näib, et enesetapu jutt on vaid jutt, siis soovitan selliseid mõtteavaldusi igal juhul tõsiselt võtta. See on ju ikkagi olukord, kus pole enam mõistlik oodata, et stress läheb ise üle, vaid kindlasti on vaja ka spetsialisti abi. Ka teie enda poolt vaadatuna - olete koormatud paljude kohustustega ning lisastress tuleneb mehe enesehävituslikust tööle pühendumisest ja tema mõtteavaldustest. Kindlasti on võimalik olukorda muuta ja abi saada.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
