Tere.Mul selline mure ei tea mida teha.Suhtlen mehega juba 8 aastat.Koos me ei ela,kuna tal on oma pere ka.Nüüd viimased kuud kuidagi imelikuks muutunud,mul tunne ,et väldib mind.Ta elab maal,aga linnas käib tööl ja on üürikorter.Algul oli nii ,et pühapäeval tuli linna ,siis tahtis kohe minuga kohtuda,aga nüüd paar kuud tuleb linna ja ütleb ,et väsinud kedagi näha ei taha.Aga ma nii väga armastan teda,ei tea mida teha hing nii haige.2kuuga juba 5 kilo alla võtnud söögi isu pole,ei tea kaua vastu pean,ei suuda teda kuidagi peast välja saada.Igakord kui kellegagi räägin või midagi tegema hakkan tuleb alati tema meelde ja siis langen suurde masendusse,Ma ei suuda enam nii elada.Palun andke nõu mida teha.Ettetänades
Olete üsna keerulises olukorras – teil on tõsised tunded mehe vastu, kuid tema on seotud oma perega ja hakanud teid vältima. Kui paarisuhtes kaugenemisel on oluline üles ühisosa ja soodustada lähedust, rääkida sellest, mis vahel seda takistab, siis teie puhul see ei pruugi toimida. Olete ju kolmas kahe inimese vahel. Seda enam, et pole ju teada, kas mees hoiab nüüd rohkem oma pere poole või on mõni muu seletus tema eemale tõmbumisel ja väsimusel.
Mõistan, et teil on valus viimastel kuudel toimunud muutuste pärast. Teie tunded on siirad ja loomulikud. Masendus samuti, sest see hea, mis oli, on kadumas. Selles olukorras ühest head lahendus ilmselt polegi, sest valu näib vältimatu. Kui suhtes on kolm inimest, siis varem või hiljem saab keegi haiget. Võimalik, et te uskusite, et mees hoiab teie poole ja teil on koos ühine tulevik. Samuti võisite olla leplik olukorraga, et mees on jäänud perega ja samal ajal ka teiega. Kuid ometi on tähenduslik see, et olete olnud suhtes 8 aastat ilma, et mees oleks teinud selgeid valikuid. Kui te pole teinud seda nende aastate jooksul, siis poleks ta tõenäoliselt teinud ka hiljem. Ma ei tea, kas see teie valu vähendab, ilmselt mitte, kuid arvan, et teie suhe poleks saanud lõputult nii kesta, et see oleks toiminud ja oleksite mõlemad rahul ja õnnelikud. See suhe oli ju ikkagi kuidagi poolik ja ebakindel juba algusest peale. Jah, vahel saab pere kõrvalt alguse ka hea ja toimiv, kuid mingil hetkel on vaja valida kas üks või teine.
Praegu tundub, et mees on samuti raskustes otseselt väljendada, mida tahab ja mida on otsustanud. Või kas ikka on otsustanud? Kuna ta pole seda selgelt väljendanud, ei saa ka teie rahu. Ma arvan, et praeguses olukorras vajaksite kõige enam selgust. Teadmatus on piinav. Teil on õigus saada vastuseid, mis see ka poleks. Kui mees ütleks selgelt välja, et teie suhe on läbi, teeks see küll haiget, kuid praegu teadmatuses kannatate samuti. Kui mees aga väldib selgust, siis hoiate alles lootust, isegi kui see on ebarealistlik ja ei saa oma valu leinata ja lahti lasta. Seega soovitan väga püüda mehega rääkida – nii saate lõpuks veidigi liikuda ummikseisust edasi. Usun, et ka mees vajab selgust, teile mõlemale oleks ju parem, kui ilus pikaajaline suhe ei jääks teie vahel ebamääraselt hinge närima., säiliks pilt ilusast ja heast. Kui see nii peaks minema, siis suhet saab lõpetada ka nii, et säilib eneseväärikus ja vastastikune lugupidamine.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
