Olen oma eksiga juba mitu aastat lahus ja nüüd olen aru saanud, et igatsen oma elu tagasi. Sain aru, et olen teinud palju vigu. Nüüd jõudis kohale, et see oli vale.
Mehel on juba uus elukaaslane. Ma proovin temaga ühendust saada, aga ta ei suhtle minuga. Meil on ka ühine laps. Lapsega ta suhtleb. Arvasin, et ta peab siiani minu vastu viha, aga ta ütleb, et tal ei ole minu vastu mitte midagi, ei ole mingit viha. Aga ometi ta ei suhtle, ei vasta mu kirjadele. Miks? Olen rääkinud lapsega seoses palju, kuid ta ignoreerib kõike. Suhtleb lapsega ise eraldi. Minu abipalvetele või küsimustele lihtsalt ei vasta. Miks mehed teevad niimoodi? Kas ta ei taha minust enam mitte midagi kuulda? Või on tal ikkagi sees mingi viha? Või on see ükskõiksus.
Ma tahaksin nii väga oma endist elu tagasi, igatsen seda meeletult. Kuidas ma saaks teada, kas mul on mingit lootust. Uue naisega neil lapsi ei ole. Meie laps igatseb ka oma isa. Ta saab temaga kokku, nad kohtuvad, aga see ei ole see.
Ma elan ilmselt mingis illusioonis, aga kuidagi ei saa sellest välja....
Olete mõistnud, mis võinuks teie suhtes teisiti olla, kuid praegu näib, et see teadmine ei muuda mehe otsuseid praegu, mil tal on uus suhe. Ma saan aru nii, et olete püüdnud talle teada anda, et soovite selgitada toimunut, igatsete teda, kuid tema neil teemadel rääkida ei soovi. Murrate pead miks, kas ta on vihane, solvunud või ükskõikne. Vastata saab vaid mees ise. Kas teil on lootust? Ka seda on keeruline ennustada, kuid hetkel näib, et teie olete juba piisavalt endast andnud ja nüüd on nö pall tema väravas. Võib ju olla ka nii, et mida rohkem te survet avaldate ja püüate teda oma sõnumitega veenda ja oma lootust toita, süvendab mehe soovi teiega kontakti vältida ja see omakorda tekitab valu ja kannatusi teile endale. Mees ju ignoreerimisega annab märku, et teie suhteteema ei ole hetkel tema huvi.
Praegu on positiivne see, et lapse ja isa kontaktid säiliksid ja laps saaks isaga koos aega veeta ning ka isa oleks sellest jätkuvalt huvitatud. Teie väide, nagu elaksite illusioonis, et teie suhe võiks saada uue elu, võib olla üsna tabav, sest reaalsus näitab midagi muud. Teie kirja põhjal oletan, et parim oleks siiski hetkel mehele mitte survet avaldada ja mõneks ajaks taanduda. Kui tõesti peaks juhtuma, et mees kunagi hakkab igatsema teiega kooselu või on valmis rääkima suhetest teiega (on see siis varasemast kogemusest või tulevikust), siis annab ta kindlasti sellest ise teada, sest ta ju teab, et teie seda soovite.. Poleks ju ka teie jaoks mehega suhte soojendamisel sisulist väärtust, kui see toimuks vaid ühepoolselt – ikka on vaja kahte, kes seda tahavad.
