Oleme suhtega ummikusse jooksnud, mulle tundub et eelistaksin pigem lahkuminekut ja mees tahaks kindlasti koos jätkata. Kui lahkuminekust juttu teen siis sattub mees täiesti hüsteeriasse, niisiis üritan teemat pigem vältida, olen juba üsna ükskõikseks muutunud. Oleme käinud pereteraapias, kuid pereterapeudid näivad keskenduvat erinevatele läheduse tekitamise/taastamise harjutustele, mis minu jaoks ei ole hea lähtekoht, sest ma ei soovi oma elukaaslasega enam lähedust ja pigem sooviksin kuhugi võimalikult kaugele põgeneda. Põhimõtteliselt oleksin siiski nõus mingit teraapiat proovima (kasvõi lapsele mõeldes), aga tundub et tavapärane pereteraapia eeldab mõlemalt poolelt siiski suurt soovi aska parandada just läheduse suurendamise teel. Kas on olemas ka mingit kombineeritud teraapiat individuaal + paarinõustamine? Minu negatiivsed tunded on hetkel sedavõrd sügavad et ma ei tahaks neid isegi pereteraapias väljendada, sest tean et need mõjuad teisele osapoolele haiget tegevalt. Võibolla oleks võimalik neid terapeudiga arutada ja aru saada et kas neid on kuidagi võimalik viisakalt elukaaslasele edastada ja kas sügavale sisse pugenud vastikustundest on üldse väljapääsu. Mees tahaks käia just paariteraapias ja kindlasti kahekesi koos.
Te olete juba mõnda aega tundnud, et lähedus mehega on teile vastumeelne ja pereteraapias kogetu on vaid kinnitanud seda. Teie jaoks on praegu hoopis peamine leida vähem haavavaid viise seda mehele väljendada ja temast lahkuda. Mõistan, et see ongi väga keeruline ja ka teile valus teema, sest hoolite siiski mehe tunnetest ega soovi üha uuesti kogeda tema hüsteeriat ja veelgi suuremat püüdlikkust teile lähedasemaks saada. On ju ka arusaadav, et mees kogeb paariteraapias kasvõi veidigi lootust, kui eesmärk on läheduse suurendamine. Teie eesmärk see aga pole ja pole ka teraapia mõju teie jaoks soovitud suunas.
Kui küsite, kas on veel võimalusi, siis küllap on. Oluline ju on ka see, mis on teie eesmärk ja ootused. Kui see on mõista, mis suhetes ei toimi ja leida viise teineteist paremini mõista, siis on loomulikult efektiivsem paariteraapia ja kahekesi koos, sest suhe toimib ju vastastikusel mõjul. Kui aga teie jaoks on selgus olemas, et soovite suhtest lahkuda, kuid ei leia viisi, kuidas seda teha, siis võib individuaalne nõustamine ka olla abiks. Vahel kasutavad ka paari- ja pereterapeudid kombineeritud viise, st kohtuvad vajaduse ilmnemisel mõned korrad eraldi ja seejärel võib jälle olla teha ühiseid kohtumisi – kõik oleneb ilmnenud asjaoludest, osaliste ootustest, aga ka võimalikest takistusustest. Ka teraapia eesmärgi võivad protsessi käigus muutuda. Seega variante on igasuguseid, kuid oluline on ikka avatus ja usaldus ja terapeudiga endas toimuvat jagada. Siis on ka võimalus saavutada rahulolu pakkuv tulemus. Terapeudil ei ole oma kindlat eesmärki jõuda konkreetse tulemuseni, nt kas paar peab jääma kokku või minema lahku, kuid ta saab aidata kliendil selles selgusele jõuda, aitab kaasa varjatud teemade teadvustamisele, mittetoimivate suhtemustrite nähtavamaks tegemisele ja jõuda tulemuseni, mis kliendile endale parim on. Seega vastutus otsuste eest jääb kliendile, nii nagu ka avatuse määr, sest terapeut ei saa tegeleda teemadega, mida klient on otsustanud varjata.
Kui soovite individuaalset nõustamist, näete takistusi koos edasiliikumisel, siis andke oma terapeudile sellest teada. Saate arutada selle vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Vahel võib ju tõesti olla vajalik enesesse süüvimine, et mõista oma raskusi ja vältida ka tulevastes suhtes sarnaste probleemid kordumist. Kuid võite väljendada ka paariteraapias koos olles oma raskusi läheduse suunas liikuda või siis öelda välja juba peaaegu valmis otsust hoopis lahkuda. Terapeut saab aidata kaasa ka nende valusate teemade käsitlemisele ja kaasneva haavatavusega toimetulekule.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
