Ma ei ole kindel kas mulle nõu saabki anda, aga tahan endast selle lihtsalt välja kirjutada. Kahjuks ei saa ma sellise murega sõbrannade poole pöörduda....
Oleme 9 aastat kooselu elanud. Meil on 5-aastane laps ja paari kuu pärast sünnib teine laps. Mees töötas eelenvalt Soomes, kuid jaanipäevast tuli ära Eesti, et rohkem kodus olla ja perega, sai ka kodu lähedale töö. Palk pole muidugi sama, mis Soomes ja kuna makse on suht palju, siis teda teeb närviliseks selline peost suhu elamine ja seega otsib ta endale "tegevust". Kasiinoga on ennemgi tülisid olnud ja siis oli tal lausa 3 aastat keeld peal, kuid see on nüüd läbi ja uut keeldu ta ei taha panna.
Eelmine kuu ostsime perele auto, et oleks lihtsam lastega liikuda jne.
Mees ei ole oma töö ja palgaga rahul, ei taha nädalavahetustel kodus olla kuna siis on igav ja perega ei ole ka kuskile minna, kuigi olen erinevaid võimalusi ja variante välja pakkunud. Tema tahab üksi minna ja kasiinos lõõgastuda. Kuid see on nüüdseks meie pere eelarvesse teinud suure augu ja ma ei oska kuidas edasi käituda. Tema palgast saame tasuda pangalaenu, kommunaalkulud, lasteaiamaksu, auto järelmaksu. Minu palgast (mis oli tunnitasuna vahel miinimum vahel vähem) söögi, tema suitsud, lapsega seonduvad kulutused. Sain nüüd dekreetrahad ja jaotasin need 4,5 kuu peale ära, et saaks samamoodi elatud, aga mees oma manipuleerimisega on selle kõik kasiinosse viinud.
Ma lubasin endale, et ma ei satu tema lõksu ja jään oma ei-dele kindlaks, aga ma miskipärast ei suutnud seda. Me temae mõlemad, et alkoholi ta tarvitada ei tohi, kuna siis satub tsüklisse ja on töökohast ilma ja veel suuremates võlgade... Selle Eesti töökoha peal ta korra juba libastus selle tsüklis olemisega, õnneks ülemus võttis ta tagasi. Ise ta ütleb, et ei tohi enam akoholi tarbida, muidu pole tööd ja võlad kasvavad üle pea. Teine hetk räägib jälle kuidas talle ei meeldi see töö ja heameelega lööka kõigele käega. Kui ta mu käest raha küsis, ei olnud ma nõus, aga siis hakkaski jutt sellega pihta, et tal kõigest siiber ja ei viitsi tööd teha et ainult makse maksta ja endale midagi lubada ei saa, et lihtsam oleks siis tsüklis olla jne. Kui püüan seletada et see pole ju lahendus ja et me saame hakkama, kui ta kasiinos ei käiks, siis veenab ta mind ikkagi, et ta annab kõik palga mulle ja et me saame hakkama jne. Mu hirm ongi vist see tema tüsklisse jäämine ja et siis olen ma nende võlgade ja maksudega üksi.... kuigi nüüd olen ma endas pettunud et tema manipuleerimisele jälle andusin. Kuidas ma küll suudaks talle selgeks teha et kasiinos käimine ei ole lõõgastus ja sealt ei tule raha. Miks ma ei suuda oma ei-dele kindlaks jääda ja lõpuks ikka alla annan. Olen juba praegu ummikus ja ei leia kuskilt niidiotsa, et lõngakera jälle kokku kerida.
Olete väga keerulises olukorras. Üsna kurvad lood teil, eriti arvestades, et olete paratamatult probleemis osaline ja samas ootamas teist last. Kahjuks on nii, et mitte ainult sõltlane ise pole hädas, vaid kannatajaks on ka pereliikmed. Mul on hea meel, et siia kirjutasite ja loodan väga, et te ei lepi selle olukorraga ja saate toetada ka meest, midagi ette võtma. Kuid ilmselt tuleb arvestada ka sellega, et mees ei pruugi olla valmis oma sõltuvustega silmitsi olema. Tema jaoks on see ju lõõgastus nagu kirjutate, vabanemine muredest. tema lahendus igavusele, ebameeldivale tööle, rahulolematusele on väga ebaküps. See on ju tegelikult põgenemine ja suutmatus vastutust võtta.
Sõltuvus, on see siis seotud alkoholi, mängurlusega vm, on tõsine probleem ning ega seda asjata ei nimetata haiguseks. Tegemist on suutmatusega olukordi kontrollida ja käituda impulsi ajendil. Kui mees käiks kasiinos vaid lusti pärast ja suudaks mistahes enda poolt valitud hetkel loobuda, siis oleks mureks vaid rahakulu. Kuid probleem on selles, et ta ei suuda ise loobuda ja otustada.
Olenevalt raskusastmest on ka sõltuvusest vabanemine ja ravi rohkem või vähem tulemuslik, kuid alustada saab ikka sellest, et abi järele pöörduda. Eelduseks on muidugi pöörduja enda sõltuvushäire teadvustamine ja tahe sellest vabaneda. Tallinnas tegeletakse mängusõltlastega nt Wismari Haigalas, kontakte ja sellest teemast rohkem infot leiate internetist: Hasarmänusõltlaste Ühing: http://www.hms.ee ; vt ka kirjutist http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=44&cid=216.
Mis puutub teisse, siis ka teie otsustavus on vajalik. Ma usun null-tolerantsi vajalikkusse, st ei mingit raha mängurluseks ja kui on alkoholisõltuvus, siis ei mingit natuke proovimist. Kirjutate, et mees manipuleerib teiega. Jah, nii see kindlasti ongi. Et ta seda teha ei saaks, on vaja teie otsusekindlust. Vastasel juhul olete ju teie ise kaasosaline – manipuleerida saab ikka sellega, kes selle võimalikuks teeb. Ma soovitan teil lugeda selleteemalist raamatut: Pia Mellody „Kaassõltuvus“. Sealt võite saada iseenda jaoks mõtteainet. Kui teie ei „mängi“ enam kaasa, siis see omakorda teotab ka mehe tervenemist. Jätkugu teil meelekindlust – seda vajate teie ise, mees ja loomulikult ka lapsed. On, millele panustada ja mida sihiks võtta!
