Olen olnud abielus oma mehega mõned kuud, kuid koos oleme elanud pea 1 aastat juba enne abielu. Esimene aasta kulges kõik kenasti ja ei saa öelda, et midagi oleks viltu olnud kuid eks suhetes on ikka olnud tõuse ja mõõne. Mu mees on elukutseliselt muusik.
Kuna ta on muusik käib ta tihti ära kontserditel ja olen ka vahest temaga kaasas olnud. Varasemalt olen juba märganud, et kui ta alkoholi tarbib peale esinemist, siis tal jutt jookseb ja on kõigile ja kõigele avatud. Saan aru, et on olemas fännid aga küsiksin siinkohal kust kohast läheb piir? Kuid kui mu mees tarbib alkoholi, siis on näha et ta ei kontrolli end üldse ja mis on mulle muret hakanud tegema. Tean, et ta on flirtinud ja andnud vale signaale teistele naistele ja kes on soovinud temaga kohe lähemalt tuttavaks saada. Olen eelmisest suhtest üle elanud petmise mehe poolt ja ma ei suudaks seda enam üle elada. Olen püüdnud temaga rääkida meie omavahelistest suhetest ja mis mulle muret teevad aga tema on öelnud, et mul ei ole põhjust muretseda, aga kui sisimas ikka tunnen, et midagi ei ole korras kuidas ma saan siis mitte muretseda. Hiljaaegu suhtles ta kellagagi telefonis keegi ürituste korraldajatega ja mitu tundi ja ei olnud aind nn tööjutt seal oli ka isiklikke asju mille vastu mu mees huvi tundis ja tegu oli naispoolega kellega ta suhtles. Ma ei taha olla armukade naine ja püüan olla rahulik, aga tema käitumine ja rääkimine teistega ei ole konservatiivne ja tekitab minus usaldamatust tema vastu. Ma ei soovi, et igakord kui ta ära läheb pean ma kodus muretsema ja mõtlema mida ta teeb ja ma ei tea kuidas ma saan teda usaldada......
Armukadedus on väga piinav tunne ja sageli ka suhteid hävitav. Samas pole olemas armastust ilma haavatavuseta ja ärevuseta sellest ilmajäämise ees. Kuid nagu teiegi küsite endalt, kus läheb piir. Ja üldse, kellel ja mis asjaoludel on õigus otsustada, mil määral on armukadedus õigustatud või põhjendatud. Ma arvan, et see piir ongi väga isiklik ja igaühel oma. Seepärast tekivad ka vaidlused ja erimeelsused. Kuid asi polegi selles, et tõestada piiri õigsust, vaid selles, mis teie suhet hävitab. Kui teie tunnete end mehe teise naistega suhtlemise pärast ebakindlalt, siis on see märk, et tunnete ühtlasi ka oma suhte pärast ebakindlalt. Muidugi võib ju alati väita, et näete tonti seal, kus teda pole. Kuid keegi nii väidab, siis võib tal ju ka õigus olla, st polegi tonti, kuid see on ka vältimine põhisõnumi kuulda võtmisest. Kui seda teemat puudutate, siis pole kasu sellest, et keskenduda teemale, kas mehel on teiste naistega midagi isiklikku, mis ületab tööalaseid suhteid – selle tõestamiseks läheb palju auru ja teie suhet see usalduslikumaks kuidagi ei tee. Oluline on aga teha vastastikku oma parim, et teie omavaheline suhe toimiks ja et te tunneksite end turvaliselt.
Ma saan aru nii, et olete mehega sel teemal juba korduvalt rääkinud, kuid ta ei võta teie muret tõsiselt. Ja kui ta peaks lisaks teie mure eiramisele veel teemat tagasi põrgatama nagu see oleks vaid teie enda probleem, sest kahtlustate liialt, siis oletegi kipmus. Muidugi teeb olukorra teie jaoks eriti keeruliseks varasemad valusad kogemused ja mehe alkoholilembus. Kõik on omavahel seotud ning teevad olukorra väga tundlikuks. Kuid asi pole ju selles, et teie peaksite üksi saama endas jagu armukadedusest, vaid ikka nii, et mees saab arvestada teie tundlikkusega ning koos saate luua kindlustunnet ja mõlemad saavad panustada suhte toimimisse.
Tundub nii, et selles olukorras ei aita üksikjuhtumitele keskendumine ega mehe jälgimine, kellega ta kuidas räägib jms. Võtke teema üles täie tõsidusega. Püüdke keskenduda mitte mehe arvustamisele või noomimisele (lähtuge sellest, et ta on täiskasvanud ja vastutusvõimeline inimene ja teie pole tema ümberkasvataja), vaid kuidas end tunnete, mis teile on talumatu ja millega te ei lepi suhetes. Mõelge see enne läbi, et see ei kujuneks ka ultimaatumite esitamiseks, pigem selleks, et mees hakkaks teie muret tõsiselt võtma. Edasi on oluline, et mees näitaks, et on valmis teie muret aktsepteerima ja tahab panustada suhte usalduslikkusele ja teile kindlustunde andmisele. Ilma, et tema tahaks suhet turvalisena hoida, ei tule ka mingit muutust sellesse, mida olete juba kirjeldanud.
Kui aga omavahel jutuajamised ei laabu, lähevad ikka seda rada, kes midagi valesti tunneb ja mõtleb, siis soovitan pöörduda paariteraapiasse.
