Mu naine on 40 kg minust raskem ja ma teadsin seda temaga suhtesse astumisel. Ta üritab kogu aeg dieeti pidada, aga pikemas perspektiivis juba aasta aega ei tule see tal eriti välja. Teeb isegi trenni minuga vahel, kuid peamine probleem on tema ülesöömine ja enesekontroll, kusjuures ta saab ise aru, et tal on sellega probleem. Kust alustada? Mida soovitate?
Saan aru, et kedagi ei saa muuta, aga ma tahan olla toetuseks talle. Et ta oleks terve ja elaks kaua. Muidu ma tunnen, et mul ei ole mingit motivatsiooni temaga abielluda või lapsi saada.
See on tema psühholoogiline probleem, sest tal on isegi hea toitumiskava ostetud ja ta on käinud dietoloogi juures ning pidanud toidupäevikut ja arvutanud kaloreid. Ka ei saa ma sellele teemale otse viidata, kuigi muudel teemadel suhtleme väga otse. See teema solvab aga teda ning ma pean enda näitel teda motiveerima, näiteks kui järgin ise tervislikku eluviisi, siis kutsun teda n-ö kaasa. Vahel see toimib ja eriti kui me koos viibime ühes kohas, aga üksi olles juhtuvad tal ikka ja jälle ülesöömise hood. Kõige hullem oli see kui ta rääkis mulle, et järgib dieeti, aga pärast ütles ausalt, et ostis mingit rämpsu. St see ei ole ju minu petmine ainult, vaid petab ta iseennast ning ta muutmatu kaal on tõestuseks!
Oeh, ma vahel mõtlen, et esitan ultimaatumi, et saavuta mõistliku ajaga mingi mõistlik kaalulangus või lähevad meie teed lahku. Kas see on hea mõte? Ma natuke kahtlen...
Arusaamatuste vältimiseks ütlen, et kõige muuga olen rahul tema puhul ning ka praeguse kaalu juures ta meeldib mulle. Lisaks tunnen ennast väga palju süüdi, et üldse seda teemat tõstatan, kuna praegu on liberalism moes ning ei tohi kellelegi öelda, et ta võiks tervislikumalt elada, ning samas mulle ei meeldi alternatiiv: naine maha jätta.
Tunnete muret oma elukaaslase ülekaalu pärast, naise püüded kaalu kontrolli alla saada pole senini kahjuks vilja kandnud ning olete hirmul naise tervise pärast. Ka käis teie kirjast läbi aus avaldus, et kui muutust ei tule, olete ühe alternatiivina kaalunud ka lahkuminekut.
Kas teie naine teab, kui palju tema käitumine teid muretsema paneb/pahandab/suhte jätkumise mõttekuses kahtlema paneb? Teab ta teie tegelikke mõtteid ja tundeid- selliseid, nagu siin murekirjas ennist välja tõite?
Kuidas oma partnerile teada anda, et ta peaks enam oma tervise/kehakaaluga arvestama ning põhjapanevaid muutusi sisse viima- tuleb temaga rääkida ja on oluline, et seda tehes räägite minakeeles ja teist poolt süüdistamata. Kuidas seda teha, vaadake ka http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Aus ja avatud suhtlemine võib anda teile vastuseid. Tuleks püüda leida sobiv rahulik hetk ning anda mõista, et soovitakse rääkida enda jaoks olulisel teemal. Rääkige sellest, mis on teid kurvastanud ja muretsema pannud ja ka sellest, milliseid tundeid tunnete oma partneri suhtes ning mida ootate ja vajate. Soovitav on hoiduda süüdistustest, pigem väljendada oma tundeid ja vajadusi. Püüdke üksteist hoolega kuulata. Selleks leppige kohe alguses kokku, et räägite kordamööda- algul räägib üks ja teine sõnastab kuuldu ümber, sinna midagi lisamata ega end kaitsma asumata. Kui üks osapool tunneb, et teda on mõistetud, annab sõna teisele ja protsess kordub. Seda niikaua, kuni olete teema lahti rääkinud ja saate hakata probleemile koos lahendusi leidma.
Võimalikud lahendused, millele saaksitete koos keskenduda, võivad olla näiteks: alustate toitumise/elustiili muutust koos, st. et ka teie toitute tervislikult; võimalik on kokkulepe, et toitu ostate teie- nii saate menüüst välistada magusa ja ebatervisliku; perearsti konsultatsioon, maovähendusoperatsioon, muudate iseenda hoiakut, jne.
Kui tunnete, et sellise vestluse pidamine omaette omab liiga suurt riski teie paarisuhtele, võiksite naisele teha ettepaneku mure lahendamiseks väisata koos paari- või pereterapeuti, samuti sobiks teile Imago paariteraapia. Neutraalse kolmanda osapoole juuresolekul ja professionaalsel juhendamisel on sageli turvalisem selliseid keerukaid vestlusi pidada.
Tänapäeval on täiesti normaalne ja tavapärane, et paar käib oma suhtega vajadusel tööd tegemas teraapias- see näitab, et partnerid hoolivad omavahelisest suhtest ja väärtustavad teineteist. Suhtega tuleb aegajalt "hoolduses käia", nagu me oma autogagi käime.
Nagu ma teie kirjast aru sain, tunnete oma partneri vastu tugevaid sooje tundeid ning näete teda tulevikus oma kaasa ja laste emana- selle teadmise/hoiaku pealt on hea (ja seda ka naisele edastada, et näete ühist tulevikku) alustada koostööd.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
