Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: Tunnete vähendamine, et mees oleks õnnelikum

Kersti
Külaline
Postitatud 10.08.2015 kell 09:28
Kooselu 5 aastat, peres 2 last. Mees on minu jaoks ideaalinimene, kes on minu inspiratsioon, maailm, sõber, kõik mida ma pere jaoks vajan koos lastega. Minu tunded on aga tema jaoks lämmatavad, ta ei ole harjunud niivõrd emotsionaalse inimesega. Ma tahan talle pidevalt ütelda midagi head, kuidas ma teda armastan; tahan talle pakkuda oma lähedust jne. Tema see vastu on tagasihoidlik, vaikne, võibolla isegi flegmaatililine. Tema hoiak on, et kui ta on ühe korra ütelnud, siis see peaks kõlbama justkui terveks eluks. Tema jaoks ei ole probleem olla vahekorras iga kahe kuu tagant. Kui me oleme terve nädalavahetuse lahust nt ta on lastega vanemate juures, siis tal ei ole vajadust mulle helistada, küsida kuidas mul läheb. Ta on isegi öelnud, et ta väga ei mõtle mu peale, sest et mis ikka mõelda; muid tegemisi on palju ning nagunii ta teab, et ma olen kodus ja teen omi asju. Mind häirib see, et ta nt on suuteline oma vennaga mitu tundi koos olema ja rääkima erinevatel teemadel. Minuga koos olles on ta pigem vait ja sellist ühist pikka aega meil ei ole. Nädalavahetuseti veedamegi reeglina tema vanemate juures, sest see on tema jaoks tema kodu ja tal on seal mõnus olla. Mis tähendab, aga kõikidel nädlaavahetustel praktiliselt läheb kogu tema tähelepanu ja aeg oma ´pere peale, mitte aga minu ja laste peale. See teeb mulle haiget, sest ma tunnen et me panustame suhtesse väga erinevalt. Minu jaoks on oluline see, et mees näitaks ja/või ütleks mida ta minu vastu tunneb. Tema arvates peaksin ma leppima kunagi välja näidatud emotsioonidega terve oma elu. Ta ütleb, et see mida mina peres otsin või suhtes pean oluliseks, on vale arusaam peresuhetest. Kui minu jaoks on oluline läheuds, mis tagab õnne, rahulolu, turvalisuse jne, siis tema tahab ainult head läbi saamist ning kulgemist teineteise kõrval. Nüüd oleme jõudnud seisu, kus meil on valida:
*kui jätkame nii nagu on 5 aastat olnud, toimub lahkuminek, sest abikaasa ei suuda enam minu lämmatamist taluda
*või mina surun oma emotsioonid maha ning lepin sellega, et minu mees ei jaga lähedust; eelistab pigem olla lähedasem oma vanemate ja vennaperega ning nendega veeta rohkem ühist aega. Loomulikult olen mina sinna seltskonda oodatud, aga see tähendaks minu jaoks nö oma koha otsimist nende seltskonnas ning olla rohkem kõrvalvaataja.
Kuna ma nii soovin, et see abielu töötaks, siis ma olen nõus proovima ükskõik mida! Mees nõustamisele ei soovi minna, sest ta leiab, et see milline pere talle parim on, teab ta ise ning tema vend.
Küsimus - kas abielu jätkamine on võimalik, kui ma oma tunded mehe vastu surun vaiksemaks? Kui meie edasises kooselus on minu jaoks minimaalselt lähedust, intiimsust, seetõttu ka rohkem turvatunde puudumist? Ma armastan teda tõesti väga. Usun, et ka tema mind, aga seda omal moel - vaikselt, endasse tõmbunult, ilma sõnadeta, ilma kingitusteta jne.
Vanused meil 41 ja 38
Õnne Aas-Udam
Psühholoogiline nõustaja, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 13.08.2015 kell 09:37
Olete oma mehega väga erinevad, - teie soovite väljendada oma tundeid, olete avatud ja igatsete emotsionaalset lähedust. Vajate, et saaksite oma abikaasalt sama vastu, kuid teie mees on teie vastand- kinnine, ei väljenda verbaalselt ega füüsiliselt oma kiindumust. Tunnete, et olete justkui lõksus- kas jätkata suhet, mis ei rahulda teie lähedusvajadust, ning kus peaksite oma tundeid endas alla suruma, et mitte meest lämmatada; või lahkute suhtest.

Ükski paarisuhe ei püsi iseenesest. Suhe on nagu taim, mida tuleb elus hoidmiseks ja kasvamiseks hooldada. Teadlikult tuleks koos mõelda, planeerida ja kokku leppida, mida teile meeldiks teha koos- paarina. Jah, just kahekesi, ilma lasteta. Ideaalis võiksite korra nädalas leida aja, et kahekesi koos aega veeta - leida ühine hobi, käia kohvikus, jalutamas, kinos, või kui see on liiga aeganõudev, siis õhtul, kui lapsed juba magavad, koos filmi vaadata, jne.- et taas avastada, kui meeldiv on olla teineteise seltskonnas. Rääkida kui sõbrad, nii nagu suhtlesite siis, kui alles tuttavaks saite ja kohtamas käisite. See võib aidata suhtesse tagasi tuua rõõmu ja suuremat teineteisemõistmist. Sest nagu isegi nimetate, armastate teie oma meest väga ja teie mees omakorda armastab teid (lihtsalt tagasihoidlikumal, vaoshoitumal moel).

Kuidas oma mehega taas kontakti leida, temaga rääkida oma vajadustest ning soovidest nii, et ta kohe ei tõmbuks kaitsesse ega teie vajadusi maha ei teeks? Pingelistel teemadel rääkimiseks võiksite kasutada kohast suhtlemistehnikat- kuulamisoskust, mille käigus üks paariline räägib ja teine kuulab (ei sekku, ei hakka kuuldut ümber lükkama ega end õigustama), siis sõnastab kuulaja paarilise öeldut- kuidas räägitavast aru sai, mõistis. Rääkija jätkab, nii kaua kui oluline on öeldud- ja kuulaja sõnastab kuuldu tagasi. Kui rääkija tunneb, et temast on tõesti aru saadud, annab ta kõneleja rolli partnerile üle ja protsess kordub- nüüd keskendudes teise osapoole selgitustele, arusaamadele, seisukohtadele jne. Ning kuulaja rollis olija vaid peegeldab kuuldut- eesmärgiga teisest inimesest tõeliselt aru saada.
Kui tunneme, et oleme ära kuulatud ja mõistetud, suureneb võimalus, et erimeelsused lahenevad, vähenevad.

Taolist probleemilahendustehnikat võiksite ise kasutada oma abikaasaga keerulistest teemadest rääkimisel, teadke, et seda saab õppida ka Eestis läbiviidavatel PREP- paarisuhtekoolitusel (paarisuhte rahulolu edendamise programm), mida julgen teile paarina tungivalt soovitada! Täpsema info saamiseks vaadake: www. prep.ee. Kui abikaasa ei soovi kindlameelselt osaleda, tulge ise koolitusele "Minu suhe on minu kätes", mis ongi mõeldud üksikisikutele (prep-üksikisikutele).

Lisaks on saadaval erinevaid kaasaegseid paarisuhet käsitlevaid raamatuid, mida saate huvi korral lugeda. Soovitaksin näiteks: Tommy ja Carita Hellsten " Läheduseni on pikk tee. Avameelselt paarisuhtest", Pilgrim, 2010; Saara Kinnunen "Leivad ühes kapis. Püsivat paarisuhet ehitamas", MTÜ Allika, 2009; Harville Hendrix ja Helen LaKelly Hunt "Abielu lihtsad tõed", Pilgrim, 2015; Sue Johnson "Armastuse tähendus", Ajakirjade Kirjastus, 2014.

Kui hetkel paarisuhtekoolitusi ei toimu, ent vajadus suhtemurega tööd teha suur, pöörduge kindlasti pere- või paariterapeudi vastuvõtule. Infot saate: www.pereteraapia.ee http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/noustaja-vastuvott/
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!