Läksime lapse isaga lahku (ei olnud abielus). Mul on 4 aastane poeg ning ta elas minu juures, isal ei keelanud ma lapsega kohtuda (nädalavahetustel käis laps isa juures). Tundus, et kõik sobis, saime lapsega kohtumiste osas sõbralikult suhelda. Laps on sissekirjutatud minu juurde (maakodu). Laps käis siin lasteaias ning oli üks parimaid lasteaias kohal viibijaid. Lapse sõbrad ja sugulased on kõik siinkandis ja laps tundis end hästi. See on ju tema kodu ja kodukant. Lapse isa palus last enda juurde nädalaks, et puhkab lasteaiast ja saab koos olla isa poolse vanaemaga (kes kohe peagi naaseb iirimaale). Siis kui nädal hakkas läbi saama, teatas lapse isa, et laps ei tule enam sinu juurde tagasi ja jääb isa juurde elama. Väites, et mina olen lapse ära rikkunud. Kõik lapse riided, mänguasjad ja tuttavad inimesed tema ümber jäid last igatsedes ootama. Pöördusin lastekaitse poole ja sealt öeldi mulle, et meil on võrdsed õigused ja laps võib samamoodi ka isa juures viibida. Olen väga kurb, sest mõtlen mis mu lapse hinges toimub ja keegi ei saa midagi ette võtta. Lastekaitse ütles, et ainult kohus määrab hooldusõiguse ja kuni kohtuotsuseni ei saa mina last koju tagasi tuua vastu isa tahtmist (lapse isa enda otsust ei muuda). Lapse huvide eest ei seisa keegi. Laps on siin lasteaias kirjas ja peaks käima siin, aga lapse isa korraldas lapse oma kodukanti lasteaeda ja nüüd on laps kahes lasteaias korraga. Laps on juba kuu ära kodust, kohtuasi pole siianii käima läinud, kas tõesti ei ole võimalik last koju tagasi tuua ? See on üle mõistuse juba. Mis laps arvab sellest, et ei saa enam emme juurde ja oma keskkonda tagasi ? Lastekaitse käis ka kodukülastusel ja kõik on korras ja lapsele eluks kõik vajalik on olemas. Samuti käidi lapse isa juures (lapse isa valla lastekaitse) ning väitis, et ka seal on korras. Nüüd on laps üürikorteris, selle asemel, et olla oma maakodus. Kas tõesti ei ole siis kedagi, kes mõtleb lapse psühhikale ja lapse koju aitab tagasi ?
Ootate praegu kohtu algust, mis peaks tegema kokkulepped lapse edasise hooldusõiguse osas. Samal ajal on laps isa juures, ning olete väga mures ja häiritud toimuva pärast. Tõdete, et laps on selles juhtumis kannataja ning tema õigused on jäänud täiesti arvestamata.
Jah, lapsel on õigus mõlemale vanemale- ning seda olitegi oma lapsele taganud peale paarisuhte purunemist. Kokkulepped eksmehega lapse hooldamise osas toimisid, kuni hetkeni, mil mees muutis meelt ning soovis, et laps elaks hoopis tema juures. Jah, lastekaitsespetsialistil on õigus, mõlemal vanemal on võrdsed õigused lapsele. Samas, viis, kuidas laps enda juurde jäeti, ei ole aktsepteeritav.
Emana on teil raske ja keeruline olukord, - juba kuu aega on laps elanud isa juures, eemal oma emast, kodust, sõpradest, tuttavast ja turvalisest keskkonnast.
Kindlasti tundub olukord teile ebaõiglane ja seetõttu küsite, kas tõesti ei ole võimalik last tagasi koju tuua?
Kuna Perekeskus Sina ja Mina spetsialistid vastavad psühholoogiavaldkonna küsimustele, soovitan teil pöörduda antud küsimusega juristide poole. Tasuta juriidilist abi saate Juristide Liidu vastavast foorumist. Vaadake lähemalt:https://www.juristaitab.ee/forum/index.php
1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.
1 lugeja arvab, et see vastus ei olnud abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
