Olime mehega aastaid kaugsuhtes. Minu esimene tõsisem suhe. Kauguse pärast oli meil palju tülisid (tihti minu algatatud) ja lõpuks sai ilmselt saatuslikuks tüdimus distantsist. Plaanis oli ka kolimine ühte linna, kuid kuna minupoolset näägutamist olevat palju olnud, siis hakkas teine osapool kolimist kartma. Näägutamine tuli ilmselt sellest, et ma ei jaksanud enam kaugustes olla ja tahtsin, et suhe areneks, kuid teine pool tahtis seda kolimise protsessi rahulikumalt võtta, kuigi oli samuti sõitmistest, tülidest väsinud. Ma ei olnud õnnelik oma reageeringute üle, aga ma ei osanud teisiti selle pingega enam hakkama saada. Kohati tundsin, et minu suhte kogenematus tegi selle loo veel keerulisemaks. Minu peas tiirles pidevalt mõte, et kui kokku kolime, siis kõik läheb paremaks ja kahjuks vist unustasin viimastel aegadel hetkes olemise ja suhte nautimise ära. Lõpuks läks meie tüli nii suureks, et teine pool muutus apaatseks ja soovis suhtest lahkuda. Ma mõistan seda, et minu käitumine võis seda põhjustada, aga kahjuks ei osanud ma teisiti, kartsin ilmselt nii kohutavalt, et teine pool ei tahagi minuga kokku kolida enam. Mainisin pidevalt, et kui kahtleb ja tundeid ei ole, siis võiks lahku minna, kuigi südames seda ei tahtnud.
Mees ei tundnud minuga tugevat emotsionaalset sidet ja ma tean nüüd miks.
Kahetsen, et ei olnud toetav kaaslane, reageerisin tihti üle ja üldse oleks võinud avatum olla. Ma olen iseendas pettunud. Arvasin, et kui nüüd on põhjused teada, tean ma end parandada, aga ta ei usu, et ma enda loomust muuta saan ja tema tunded kadusid. Mina usun, et saan. See oli minu esimene suhe ja seega ma ei tajunud nii hästi kuidas oma mehega head kontakti luua. Sain alles hiljem aru, et tal oli õigus ja ma oleks pidanud olema tõesti toetavam ja hoolivam. Arvasin, et kriis tõi välja meie nõrgad kohad ja et nüüd oleks saanud kõike paremaks muuta. Mul on raske leppida lahkuminekuga. Või kas äkki oligi see õige samm ja me ei sobinudki kokku? Muidugi ei saa ma ka süütundest üle. Kord mõtlen, et ju siis pidi nii minema. Minu sees on hetkel liiga palju erinevaid emotsioone ja arvamusi.
Teie kaaslane on avaldanud soovi teievaheline suhe lõpetada. Kuigi ka varem on mõlemipoolselt esinenud päris palju rahulolematust, on teil lahkuminekuga siiski raske leppida.
Kui suhe saab läbi, siis on inimlik otsida süüdlast. Kord leitakse, et ollakse ise süüdi, siis jälle süüdistatakse teist osapoolt. Siiski on nii, et suhe on kahepoolne protsess. Selles on palju allhoovusi ja nähtamatuid seoseid. Kui kaks inimest saavad kokku, siis mingil põhjusel, kas teadvustatud või teadvustamata põhjusel, just selliseks ainuomaseks suhteks valmis ollaksegi. Kui teie vahel toimis vähemalt algul kaugsuhe, siis võib ju arvata, et just see oli teile piisavalt turvaline, mitte liiga lähedal ja siiski ka mitte lõputult kaugel. Ehk on nii, et selline suhe sai tekkida kuna see oli teie mõlemipoolne teadvustamata vajadus. Isegi pinged (näägutamine või näägutamise talumine) võib olla teatud mõttes oma vajaduse väljaelamine. Ehk siis, kui põhjuseks ei oleks kaugsuhe, oleks oma rahulolematuse väljendamiseks leitud midagi muud. Loomulikult, alati võib ka lihtsalt öelda, et me ei sobinud piisavalt hästi.
Nagu juba mainisin, siis suhtes saavad kaks inimest kokku teatud põhjusel. Edasi minnakse aga juba hoopis teistel põhjustel. Suhe areneb ja kas see jääb püsima või mitte, on osapoolte otsustada. Kui üks pooltest ei näita üles erilist huvi suhet säilitada või arenguga kaasa minna, siis ei ole ka suurt lootust, et koos toredat vanaduspõlve peetakse.
Proovige leida oma päevadesse midagi rõõmustavat, kasvõi väikeseid jalutuskäike või sõbrannaga ajaveetmist. Proovige vaadata oma olukorda distantsilt. Kui teie soov seda suhet taastada säilib, siis andke sellest teada mehele. Tehke seda salgelt ja ühemõtteliselt. Rääkige, kuidas teie näete, et te saaksite edaspidi oma suhtega tegeleda. Rääige ka seda, mida te ootate mehelt. Väljendage ainult iseennast, ärge süüdistage ja avaldage survet. Andke mehele aega järelemõtlemiseks ja öelge, et ootate tema vastust teatud ajal (nädala või kahe pärast). Kui mees ei reageeri või soovib siiski eraldi edasi minna, siis aktsepteerige tema valikut. Ühe inimese jõupingutused ei ole kunagi piisavad, et suhet säilitada.
Soovin teile kõike head!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
