Selline mure, et noormees pidevalt valetab mulle. Me oleme koos olnud üle 3 aasta aga veel koos ei ela aga on plaanis, kui mees lõpetab kooli ja saab tööle minna. Praegu elab mees emaga koos. Muidu on meie suhtes kõik hästi ja oleme õnnelikud ja tahame kõike koos teha, ühised hobid jne. Aga suureks probleemiks on noormehe krooniline valetamine. Valetab koguaeg ja kõike. Mees ütleb, et ta ei taha seda teha aga ta ei oska muudmoodi, sest ta pidi juba lapsena ema eest isale valetama ja siiamaani peab seda tegema ja kui ei tee siis on suur tüli majas ja materiaalsete asjade piiramine nagu auto kasutus, raha jne. Mehel on veel vihahood ja muutub vägivaldseks. Otseselt löönud mind ei ole, aga minu lähedale vastu seina küll korduvalt. Väga kahetseb seda ja ütleb,et ei lööks mind iial. Minul sai viimane piir siis, kui ta nüüd valetas oma käimiste kohta ja ööbis kuskil sõbra juures ja ei olnud päris aus minuga,et kellega ta seal oli. Üks õhtu helistas talle keegi ja ta läks närviliseks ja ütles,et see on ta sõber ja ei viitsi vastu võtta, aga pärast tuli välja, et see oli ta kooliõde. Minule pole ta kordagi öelnud, et suhtleb temaga, pigem varjanud suhtlemist. Ta ütleb,et on lihtsalt sõber...kui nii siis miks ta peaks kõike varjama? valetama? Ta muidugi süüdistab mind,et minu viga, et valetab. Et ta ei taha tülitseda, et siis valetab. Igatahes see valetamine, varjamine on kaua kestnud. Ta muidugi ütleb,et armastab mind väga ja olen tal ainuke, räägib tulevikuplaanidest ja et pole kunagi petnud aga väga raske on uskuda teda, üldse igasugune usaldus on kadunud lõplikult ja kui pole usaldust ei saa ka mingit toimivat suhet olla. Ta ise ütleb ka, et tal oleks vaja abi nende vihahoogudega ja pideva valetamisega, et ta ise toime ei tule. Kas nõustamine võiks aidata?
Kas saab siis olla,et kuna ta on pidanud lapsest saati valetama isale( isa käib soomes tööl ja ei ole kodus, emal armukesed), et ta ei saa aru,et teeb valesti?? Tema jaoks see ongi nagu normaalne elu. Ta ütles, peale suurt tüli nüüd, mis meil oli, et alles nüüd saab aru kui valesti käitus ja kahetseb ja siis vahepeal hoopis süüdistab mind. Meil on neid tülisi ennegi olnud ja midagi pole muutunud. Mulle tundub, et ta ei taha väga vastutust ka võtta, sest kui ta midagi valesti teeb ja meil tüli tuleb siis ta üritab minu vana viga( olime ära leppinud juba ammu) üles tuua ja kõik see oma kasuks pöörata, et vaata mis ma tegin...et lõpuks olen mina see halb. Ei oskagi enam midagi edasi mõelda, ei taha ju koguaeg, et valetatakse näkku. Lahku ka nagu ei taha minna, sest armastan teda ja hea on koos olla aga nii edasi ei saa see asi jätkuda. Ma ei kujuta ette, kuidas usalduse tagasi saab.
Olete oma kaaslasega koos olnud üle 3 aasta. Siiski on teil suhte osas segadus, sest tunnete, et teid armastatakse ja teie armastate, kuid mehe vassimine ja teie peal välja elatud vägivaldsuse ilmingud on tihedad. Ühest küljest mees küll tunnistab, et vajab abi, kuid samas on ta igati valmis teid süüdistama.
Jah, tõepoolest nõustamisest võiks teatud määral abi olla küll. Nõustamine ei muuda küll inimese põhiolemust, kuid see aitab leida võimalusi, kuidas oma mittekonstruktiivseid reaktsioone konstruktiivsemateks ja iseennast ja suhet vähemkahjustavateks ümber suunata. Samas on oluline teada, et igasuguse muutumise aluseks on ikkagi isiku endapoolne probleemi teadvustamine ja kriitiline meel tekkinud olukorra suhtes, ehk siis tema sügav sisemine motivatsioon muutuda. Nii kaua kui mees süüdistab oma vägivaldsuses teid või oma vassimises ema, ei ole muutumine eriti tõenäoline.
Usun tõesti, et armastate oma kaaslast. Paraku on nii, et lisaks privileegile olla armastatud ja ise armastada, on inimesel ka vastutus oma elu eest, selle eest milliseks see elatakse, milliseid otsuseid tehakse. Kui teie noormees jätkab talle omaseks saanud käitumist ja teie jätkate selle hukkamõistmist, kuid midagi teistmoodi ette ei võta, siis just selliseks kujunebki teie suhe. Te olete justkui üks osa selles süsteemis.
Soovitan teil mobiliseerida kogu oma jõud ja kainelt ja rahulikult läbi mõelda, kuhu poole teel olete. Võtke paber ja pliiats ja kirjutage lahti plussid ja miinused praeguse kaaslasega kokkujäämise osas. Soovitan teil kindlasti leida vähemalt üks inimene, kellega saaksite olukorda arutada.
Tõenäoliselt võtate noormehega ette tõsiseid jutuajamisi. Selles osas soovitan teil edastada selgeid ja rahulikke Mina- sõnumeid:” Ma ei talu vägivalda/ valetamist. Kui sa mind veel ründad, siis me enam koos ei ole.”
Ärge küsige lubadusi. Leppige vaid tegudega.
Soovin teile kainet meelt!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
