Tere taas!
Tänan vastamast ja olen püünud mehega kõigil teemadel,mis last puudutavad rääkida aga see on tulutu.Tema ähvardused ei lähe mulle enam korda ja oma hingerahu nimel olen valmis isegi lapsest loobuma ,sest vastasel juhul saab minust ajuinvaliid ja sellist ema pole lapsele vaja.Mees ise väitnud,et võtab minult kõik aga ka see ei morjenda enam.Hing ihkab rahu ja ,kui normaalset pereelu ei saa olema,siis pigem jätkaks üksinda.Lihtsam maksta igakuist raha ,kui maadelda olukorraga,kus mees dikteerib kõike.Kodune elu näeb välja siis selline,et igaüks oma toas,ei mingit suhtlust ega koosolemist.Ühesõnaga lahus ühes elamises.Kui lastekaitse peaspetsialist andis mulle sellise soovituse ,siis järelikult pole selll mingit kahju.Juriidline nõuanne sama,et vaimne seisund pole enam kõige parem,siis minna ja elada üksi ja ei ole esimene ,kus laps kasvab isaga.Kas teha siis selline lüke ja ehk saab elu korda ja lapse ,mehega läbisaamine läheb paremaks.
Olete mures, sest teie koostöö lapsevanematena ei suju.
Kahjuks ei ole võimalik sellistes keerulistes olukordades kirja teel nõu anda.
Kuna mõlemad vanemad on võrdselt vastutavad, siis soovitan kindlasti pöörduda koos lapse isaga perearsti vastuvõttu või lastekaitse töötaja poole, et just koos arutada, kuidas kindlustada teie lapsele turvaline ja tema vajadusi arvestav hoolitsus ja kasvamine.
Kindlasti soovitan ka teil endal seista oma vajaduste eest ja pöörduda kindlasti lähimal ajal psühholoogi poole.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
