Tere!
Pidev muretsemine ja kahtlusedlihtsalt võtavad elujõu.Nimelt kahtlustan,et mehel aastaid uus naine ja salgab seda pidevalt.Asi jutuks läheb ,siis vihastab ,tuleb kallale ,ähvardab ,et mul polevat selleks alust ja mingeid tõendeid.Käitumine aga samas tõestab vastupidist.Käib ära teatud kellaaegadel,hoolitseb enda eest väga palju aga kodus käitub nagu mingi viimane türann ja nagu mängiks loli oma naise ja lapsega.Last eriti oma ellu nagu enam ei soovigi.Ta ei naudi temaga koosolemist vaid täidab lihtsalt oma kohust ja näitab,et hoolib.Oma sisemuses ju tean ,et ma ei oma enam ammu talle naisena mingit tähtsust ja me ei ela nagu tavaliselt paar elama peaks.Niisiis kaalusin lahkuminekut aga tema väitel ta mulle last kaasa ei anna ja mina mingu siis üksinda.Hetkel siis nõiaring ja üksindusest on lausa villand ,sest tunnen ,et vajan midagi enamat.Ei taha langeda musta masendusse nagu on juba juhtunud ja seda eelkõige suhete pärast.Kuidas saada siis mees rääkima teemadel ,mis võib haiget teha meile mõlemale?
Muretsete oma suhte pärast, kahtlustate, et mehel on teine ning annate endale aru, et olukord ei ole paranemas, pigem vastupidi - kaalute oma mõtteis lahkuminekut.
Ma ei oska arvata, kui palju olete püüdnud tegelda suhte päästa püüdmisega - kas olete üheskoos arutleda püüdnud, miks teie suhe on selliseks kujunenud, milline on kummagi osa selles ning mida saaks teha, et asjad oleksid teisiti.
Suhte päästmine õnnestub, kui kumbki osapool on nõus pingutama, ei piisa, kui üks muretseb ning probleemidest rääkida püüab. Kummalgi on suhtes oma osa. Kui teie soovite rääkida, kuid tema mitte, ega siis olegi palju teha. Vägisi rääkima panna kedagi ei saa. Samas saate mõelda, mil viisil olete rääkinud ja mis sellest on saanud, vahel ei õnnestu need jutuajamised seetõttu, et raske on jääda rahulikuks, raske on püsida ühe teema juures, raske on jääda süüdistusevabaks.
Keerukas olukorras peaks kumbki rääkima endakohaselt (mina tunnen, mina vajan, mulle ei meeldi jne), hinnanguvabalt ja süüdistamata. Kui probleemipall on juba suureks veerenud, ongi raske seda lahti harutada. Võite ju ka kaaluda nõustamisse pöördumist, kuid pöörduda on enam mõtet siis, kui tõesti on tahtmist olukorda uurida ja seejärel ka teha midagi, et kumbki end suhtes paremini saaks tunda.
Suhtes, mida te kirjeldate, tundub olevat nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla tundemärke. Kui mees ähvardab ja tuleb teile kallale, peate helistama politseisse ja tegema avalduse. Vägivaldne suhe on ohtlik, ma ei soovita kellelgi seesuguses suhtes olla, seda peab kas muutma või sellest väljuma. Praegu tundub, et elate osaliselt ka hirmu all, lapse äravõtmise teema on tihti lihtsalt manipulatsioon, keegi ei saa teilt last lihtsalt ära võtta. Isa ja ema kohustused ja õigused ühise lapse osas on seaduse eest täiesti võrdsed ning hooldusõigust, mis lapse sünniga kaasneb, ei saa võõrandada.
Laps vajab kindlasti mõlemat vanemat ja teie ühine laps on paremini kaitstud, kui te ka lahku läinuna saate normaalselt läbi, teete kokkuleppeid, peate neist kinni ja vahetate lapsesse puutuvat infot rahumeelselt. On vaja kokku leppida, kus laps elab, kes on põhiline hoolitseja, kuidas, kui tihti ja kus kohtub laps selle vanemaga, kes temaga igapäevaselt koos ei ela jms. Kui te ei suuda neid kokkuleppeid kahekesi sõlmida, võite pöörduda perenõustamisse või ka lastekaitse spetsialisti poole, kes võib olla teie kahe vahel rahustaja ja läbirääkimiste korraldaja (sama saab teha ka perenõustaja).
Kirjast saan aru, et esimene teie poolt soovitud samm on lihtsalt rääkida mehega haigettegevad teemad lahti. Kas võib olla, et meheni ei ole päriselt jõudnud see, kui mures te tegelikult olete ja millised on võimalikud arengud, kui need asjad ei parane. Ehk on teil siiski võimalik jätkuvat selgitada oma seisukohti, jääda enda juurde, olla kindel ja nõudlik, mitte alluda hirmutamisele. Teil on täielik õigus olla suhtes rahulolev ja õnnelik, seista oma vajaduste eest. Kui te selles suhtes seda ei saa, tuleks tõsiselt kaaluda suhte lõpetamist, lapse kasvatamise jagamist ning kaugemas tulevikus uue, turvalise ja rahuldust pakkuva suhte loomist.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
