Tere
Minu mure on järgmine.
Rohkem kui aasta eest oktoobris käis mu elukaaslane tihti õhtuti pärast tööd väljas (ikka nii kolm korda nädalas). Mina käisin sel aja koolis ja kooli kõrvalt tööl, mees tegi õppimisse sel ajal aastase pausi. Usaldasin ja ei kontrollinud. Paar kuud hiljem aastavahetuse paiku sain teada, et mu mees väidetavalt petab mind ühe mu väga hea sõbrannaga. Asi nii hull tegelikult polnud. Pärast mõnel õhtul koos väljas käimist nad suudlesid ja sõbranna tegi mu mehele ettepaneku öö koos veeta. Mees keeldus, lahkus baarist ja rohkem sellest juttu ei tehtud. Hiljem ajatelge analüüsides jõudsin järeldusele, et nüüdseks endine sõbranna hakkas minuga tihedamalt suhtlema umbes samal ajal, kui mu elukaaslasele silma peale pani.
Elukaaslasega oleme oma suhted korda saanud. Oleme pikalt vestelnud ja ta on mulle tõestanud, et kahetseb oma tegu, saab aru, kui palju mulle haiget tegi ja armastab mind. Ta käib väljas tunduvalt harvemini ja reeglina teeme seda koos.
Minu mure on aga hoopis seotud endise sõbrannaga. Kui juhtunust teada sain, siis katkestasin temaga kohe suhted. Umbes pool aastat pärast intsidenti lõhkus see naine täpselt sama meetodit kasutades ühe mu teise töökaaslase suhte.
Olen teda juba aasta igal võimalusel vältinud, kuid kahjuks ei soosi olukord seda. Nimelt töötame kõik ühes väikeettevõttes, ning pean temaga tahes tahtmata mitu korda nädalas koos töötama. Iga kord, kui teda töö juures näen hakkab viha mu sees pulbitsema. Olen märganud, kuidas see vihkamine mu töölusti pärsib, kuid ei suuda ega oska enam midagi ette võtta.
Olete oma elukaaslasele andestanud ning teie suhtes on eeldatavasti taastunud ka kõikumalöönud usaldus.
Küsite, kuidas toimida endise sõbrannaga, kellega peate tööalaselt sageli kokku puutuma. Tunnete tema vastu tugevaid negatiivseid tundeid ja kui ma teist õigesti aru saan, on teil seega omavahel asjad ka lõpuni selgeks rääkimata?
Vaadake endasse- mida te tegelikult vajate?
Pingelise olukorraga toimetulekuks on mitu võimalust. Kas tegeleda otseselt probleemi lahendamisega, aga kui see ei ole võimalik, tegeleda enda stressi maandamise/toimetuleku toetamisega.
Kui tunnete, et olete valmis probleemiga tegelema, on teil võimalus ekssõbrannaga rääkida. Kuidas selliseid keerukaid kõnelusi pidada- teil tuleb end väljendada selges minakeeles ja vajadusel ka ennast kehtestada. Sellest, kuidas seda teha, saate lugeda näiteks:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk
Kui rääkimine ei tule kõne alla, tuleb teil tegeleda oma suhtumisega kõnealusesse inimesse- võimalusel andestada ja oma eluga edasi liikuda. Praegu olete vihatundesse kinni jäänud ning see mürgitab teie enda elu. Võtke vastu otsus- mina andestan talle ja minul endal hakkab sellest parem ja nii ongi!
Lisaks saate end olukorras, kus töökohustused teid ühte ruumi kokku toovad, tegeleda iseenda rahustamisega. Seda aitab teha sügav hingamine. Selleks hingake sügavalt sisse, lugedes mõttes sekundeid: „üks, kaks, kolm, neli”. Enne, kui välja hingate, - hoidke hinge kinni, lugedes mõttes: „üks, kaks, kolm, neli”. Samal ajal lõdvestage nägu, õlad, põlved. Nüüd välja hingates, lugege mõttes: „üks, kaks, kolm, neli” ja lisage sinna üks positiivne, ennast toetav sisendus. Näiteks: „saan hakkama!”, „lõdvestun!”, „olen rahulik!”.
Tehke seda harjutust vähemalt neli korda.
Jälgige selle harjutuse ajal oma hingamise pidevat aeglustumist, keha lõdvestumist, mõtete rahunemist. Annan garantii, et peale harjutuse tegemist olete rahunenud ja teie mõtted positiivsemad.
Loodan, et saite siit mõned mõtted, kuidas saaksite edasi toimetada.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
