Pöördun Teie poole teemaga ,kus mees ihaldab ainult vara ja muu teda ei huvita.Tülid saavad alguse ainult rahast .kui palju ikka teenitakse ja,kellel mida rohkem.Kannatajaks on samuti laps ,kes kahe tülitseva lapsevanema vahel.Loomulikult otsustajaks on alati olnud mees ,kes kuid kodust eemal olnud ja targutab,mida peaks tegema ja ,mis õigem.Kompromisini ei jõua ja tülitsemine jätkub.
Tülid raha ja vara ümber kurnavad kindlasti suhet ega mõjuvad laastavalt pereelule. Isegi, kui püüda mõista, et mees muretseb materiaalse toimetuleku pärast, olete häiritud, et mees liialt arvustab ja dikteerib. Saan aru nii, et ootaksite temalt pereasjades osalemist ja toetust muul viisil ja võimalik, et teie arusaamad olulistest väärtustest ongi erinevad. Kui praegused tülid pole arusaamatusi lahendanud, siis ilmselt räägivad tülid mitte ainult sellest, kuidas materiaalselt toime tulla, vaid ka mittetoimivast suhtest, teineteisesse suhtumisest, panuse hindamisest jne. Võimalik, et te mõlemad pole saanud teineteiselt seda, mida ootate ja vajate. Teie peate toime tulema igapäevase pereeluga, kui mees kodunt eemal viibib, tema omakorda usub, et hoolitseb pere eest nii et otsustab, mille peale raha kulutada. Näib ju ebaõiglane, kui panustate mõlemad, kuid teine ei märka ega väärtusta seda.
Kuid jah, see jutt võib olla liialt üldine ega anna teile teadmist, kuidas tülidest jagu saada ja peres oleks rohkem üksmeelt saavutada. Tundub nii, et tuleks rääkida ka sellest, mis toimub teie suhetega, millest puudust tunnete, kes mida võiks otsustada ja kas võiks teie sõnal rohkem kaalu olla, vähemalt mehe äraolekul. Näib, et see on suuresti kontrolli ja usalduse teema teie suhetes. Jagada juhtnööre napi kirja põhjal, mida täpselt teha tuleks, et suhetes oleks sobiv tasakaal ja rahulolu, ei pruugi lahendada teie muret. Kui püüda midagi soovitada, siis seda, et teadlikult muuta seda, kuidas te asju räägite ja teineteist kohtlete. Kindlasti ei aita teineteist mõista, kui näiteks öelda midagi halvustavat, teha etteheiteid või seada kahtluse alla häid kavatsusi. Pigem nii, et püüda selgitada oma arusaamu ja muret ilma teisel hinnanguid andmata (vt Suhtlemisoskuste KKK, mina-sõnumid, kehtestamine) ja kindlasti teise osapoole arvamus ära kuulata kuuldut peegeldada ja aktsepteerida teise vajadusi ja tundeid (aktiivne kuulamine). Kuulamine ei tähenda nõustumist kõigega, mida teie arvab, küll aga mõistmist, et tema näeb asju nii.
Lühidel öeldes, te vajate teisel viisil probleemide lahendamist, oskust tülitsed konstruktiivselt, leppida ehk sellega, et olete erinevate ootustega ja väärtushinnangutega ja alles, kui on selge mõlema vajadused, kui kumbki tunnete, et teine on mõistnud, siis on võimalus leida ka probleemidele lahendused, mis sobivad mõlemale. Hea lähtepunkt on see, kui usute, et te ju mõlemad hoolite perest, soovite, et see toimiks hästi, lihtsalt senised rääkimised pole olnud viljakad või on asju, mis ongi jäänud rääkimata. Vahel on rahaasjade üle tülitsemine nagu nähtav jäämäe tipp, kuid selle all keerulised tunded ja rahulolematust tekitanud suhted. Leidke need üles. Kui usute teineteisest, et soovite mõlemad perele head, siis edasi on kindlasti ka võimalik leida viise lahendada erimeelsusi, leida rohkem üksmeelt.
Kui aga tõesti teistmoodi probleemidest rääkimine ei aita kuidagi, siis edasi on kindlasti oluline teil teha omapoolne otsus, millega saate nõustuda ja miilega mitte. Muuta teist inimest ja tema väärtusi on enamasti ebarealistlik, küll aga saate midagi ette võtta, et muuta olukorda, teil on õigus seista oma vajaduste ja arusaamde eest, lapse huvide eest. Kindlasti ei tule lapsele kasuks isa-ema pidevad tülid. Kuid loodetavasti ei arva ka mees seda ega sooviks oma lapsele pidevat stressi ja sooviks samuti kodurahu ja probleemidele lahendusi.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
