Tere,olen oma abikaasaga elanud 3aastat,ja meil on varsti saab 4kuusekssuhe on vága raske,mees ei aita mind mitte millegiga,nàiteks koduseid tòid ei sa teha,kuna ta lihtsalt ei viitsi last vaadata,kòike teen mina ùksi,tahaks ara minna pole kohta kusagilelame ùùri korteris kus on ùhetoaline,kui ùtlen et láhen minema áhvardab sellega et votab lapse ara,nuud ongi hirm selleparast,kui tulli lahme hakkab kasi tostma mu kalllal,ja ausalt oeldes kardan teda juba,olen kainud kaks korda linnavalitsuses et saan korteri,mulle ei anta,sest mina ei jaksaks ,maksta 250eur plus komunaalidise ta ka ara ei lahe et saaksin naiteks lapsega kahekesi elada,mehel miljon laenu kaelas,kuidagi toime ei tule,nuud loodab et jaanurist hakkab kergem ja saan emapalka,kuigi minu arvates se on lapse raha,sooviks osta lapsele karu aga pole voimalust,ta teenib kull 700-800eur,need rahad lahvad koik volgadeks,nuud motlengi kui hakkan emapalka saama siis ei jaa mulle ju midagiaga ma pean andma kuna elame koos ja nagu mees utleb meie volad,septembris registreesisime abielu,oki seda koike vaja..ehk keegi oskabanda nou mida teha
Teie suhted mehega on muutunud väga pingeliseks, kodused asjad on peamiselt teie kanda, tülitsete tihti. Vähe sellest, et temast pole teile abi lapsega seonduvas, on mees muutunud nüüd ka vägivaldseks. Kui tõesti on põhjust karta, et ta võib teid lüüa, hoiab teid hirmu all, kasutab tülitsedes ähvardusi, siis on vähe võimalusi suhteid ja praeguseid probleeme arukalt lahendada ja loota, et edaspidi tunnete end temaga koos elades turvaliselt. Veelgi enam, mõelda tuleb ka sellele, kuidas tülid ja hirm last mõjutavad.
Lisaks vägivalduse ohule, on teil surve ka võlgade pärast. Kuna olete abielus, siis mees saab rõhuda ühisele vastutusele. Kuid jah, lapse huvid peaksid olema siiski tagatud ja emapalka jagada võlgade katteks oleks tõesti liiast. Ilmselt just seetõttu mees püüabki teid takistada ära minna, sest ta on lootnud emapalga peale. Kahetsusväärne on see, et ta ähvardab teid last ära võtta ja seegi ei pruugi olla mitte isaarmastusest, vaid lapsega seotud rahade pärast. Kuid kindlasti ei peaks te seda kartma. Nii see ikka pole, et emalt saab lapse lihtsalt ära võtta, kui tüli majas või ema tahab lahku kolida.
Teie kirja lugedes tekib paratamatult mõte, et te ei vaja arutelu ja juhiseid suhte parandamiseks, vaid pigem juriidilist nõu, kuidas tagada lapse kindlustatus, kuidas hoida ära, et emapalk ei läheks võlgade katteks, kuidas võlgadega peres tulla ja kuidas vajadusel omaette mehest sõltumatut elamist korraldada. Kui see peaks olema võimalik, siis kutsuge ka meest sellel teemal lahendusi otsima, omavalitsuse kaudu võite ehk saada ka tasuta võlanõustamist. Koos lahenduste otsimine võib ju ka mehele olla rahustav. Eks temagi ähvardamised ja agressiivsus tuleneb ebakindlusest ja stressist praeguse olukorra pärast.
Kui aga meest ei ole võimalik kaasata rahumeelsete lahenduste otsimisse, siis ikkagi saate uurida oma võimalusi kaitsta lapse ja enda huve. Kui aga tõesti peate esmalt vabanema hirmust vägivalduses ees, siis on teil varuks ka teadmine, et naiste tugikodu on koht, kus abi saate.
Kui te pole saanud seni linnavalitsuse kaudu omaette elamispinna leidmiseks sobivat lahendust, siis soovitan ikkagi pöörduda veel ka selleks, et saada juriidilist nõu laenu küsimuses, aga ka kindlustunnet, millised on teie õigused, et te ei peaks sõltuma mehest ega kartma tema ähvardusi, kuidas kaitsta last, et teie tülid ei ohustaks tema heaolu.
Igal juhul teadke, et te ei pea taluma mehe agressiivsust ega ähvardusi, tal ei ole mingi õigustust teid nii kohelda. Teil on õigus seista lapse ja enda huvide eest, võiks öelda ka nii, et see on teie vastutus tagada endale ja lapsele turvaline kodu.
Mees ütleb laenude kohta nii et koos võtsime ja koos maksametõesti ka tema ema arvab nii.ma olen sellest kõigest nii tüdindma ei tea lihtsalt mida teha(
Olukord on tõesti keeruline arvestades, et teil on beebi, kelle eest peate hoolitsema kuid tunnete end ise ebakindlalt ja ebaturvaliselt. Kui te pole kohalikust omavalitsusest saanud abi, siis soovitan pöörduda Eesti Naiste Varjupaikade Liidu infotelefonile 1492 - lisaks psühholoogilise abile saavad nad ka pakkuda ajutist elupaika.
suhe on vága raske,mees ei aita mind mitte millegiga,nàiteks koduseid tòid ei sa teha,kuna ta lihtsalt ei viitsi last vaadata,kòike teen mina ùksi,tahaks ara minna pole kohta kusagil
elame ùùri korteris kus on ùhetoaline,kui ùtlen et láhen minema áhvardab sellega et votab lapse ara,nuud ongi hirm selleparast,kui tulli lahme hakkab kasi tostma mu kalllal,ja ausalt oeldes kardan teda juba,olen kainud kaks korda linnavalitsuses et saan korteri,mulle ei anta,sest mina ei jaksaks ,maksta 250eur plus komunaalid