Olen 27 aastane naine ja suhtes oma abikaasaga 10 aastat. Meil on ühine 9 kuune tütar.
Viimasel ajal mõtlen tihti, kas peaksin oma mehest lõplikult lahku minema. Vihastan ja võtan tema kallal pidevalt. Asi on selles, et tunnen, et meie suhtes olen mina mehe ja tema naise eest. Mees töötab juba aastaid välismaal- kuu aega tööl, paar nädalat kodus, kuid see töö ei ole stabiilne ja vahest on ta 4 kuud järjest töötu. Ülikooli jättis 7 aastat tagasi pooleli ja tagasi kooli minna ei kavatse. Eestis tööle ka ei taha minna väikese palga tõttu. Seega muretsen mina pidevalt raha pärast ja pean nii ennast kui last ise üleval. Hiljuti ostsin maale päris enda kodu, ilma mehe osaluseta, sest tema ei olnud nõus maale kolima. Tahtis võtta pangalaenuga korteri, millest mina keeldusin, kuna tal puudub stabiilne sissetulek ja sissemakse raha. Maal soetasin maja ilma laenuta, et tagada stabiilne elu lapsele.
Vahepeal kolisin kodu remondi ajaks oma vanemate juurde ja elame mehega hetkel lahus. Ta käib ja suhtleb lapsega kui parajasti tööl pole. Isegi nende lühikeste külastuskäikude ajal suudame me tülitseda (seda muidugi mitte beebi juuresolekul).
Varem elasime tuttavatelt üüritud korterites. Suhte alguses mees toetas rahaliselt ja meil oli ühiseid ettevõtmisi. Nüüd tunnen end täiesti üksinda igas mõttes. Pidevalt on käega löömise tunne, kuid mõtlen lapsele. Lisaks rahaprobleemidele on pidevalt muudel teemadel tülisid. Ma ei tea enam, kas lapse nimel peaks pingutama meie suhte nimel, sest ometigi me suutsime 10 aastat koos olla. Intiimsus on samuti kadunud meie suhtes, sest ma lihtsalt ei soovi sellist lähedust. Tunnen, et saan kõigega üksi hakkama, et miks ma peaks teda pidevalt enda järgi vedama. Olen alati soovinud enda kõrvale inimest, kes toetaks mind nii emotsionaalselt kui rahaliselt. Temalt ei näe ma mingit panust. Olen nii väsinud pidevatest tülitsemistest ja nääklemistest ja ei tea enam kuidas edasi minna.
Olete tõeliselt rahulolematu oma abieluga ning ühe võimalusena kaalute lahutust.
Teie partner käib aastaid välismaal tööl, mis tähendab, et tegelikult olete olnud kaugsuhtes. Kaugsuhe on keeruline mõlemale osapoolele, mis aga ei tähenda, et see ei võiks õnnestuda. On leitud, et kui paar on teinud omavahel kokkulepped/reeglid kaugsuhte ajaks, millest juhinduda ja millega mõlemad osapooled on nõus- toetab see suhet ja selle toimimist.
Samas tunnete, et mehe ebastabiilse sissetuleku tõttu vastutate teie pere majandusliku toimimise eest, ning see on teie väärtushinnangutega vastuolus. Teil puudub kindlustunne materiaalses plaanis ning ka paarisuhe on pingeline ja kadunud on intiimsus.
Sellele kõigele vaatamata otsustasite soetada ühise lapse?
Enne, kui teete ükskõik millise otsuse iseenda, lapse ja mehega seoses, tuleks teil ennekõike oma abikaasaga avatult rääkida. Soovitan enne olulise vestluse pidamist hästi läbi mõelda, millised on teie tõelised vajadused paarisuhtes, mida tunnete, igatsete ja mida ei soovi enam jätkuvat. Võimalik, et sellise keeruka vestluse läbiviimiseks sobib paremini mingi neutraalne koht, mitte kodu. Andke mehele teada, et soovite temaga südamest-südamesse ja süüdistamata ühel olulisel mureteemal rääkida ja et vajate selle mure lahendamiseks mehe abi.
Teil tuleks rääkida iseenda eest (mina-keeles), milline käitumine on teile vastuvõetamatu (hinnanguvaba olukorra kirjeldus), milline on käegakatsutav kahju/mõju teile ning mida te seoses sellega tunnete. Ja siis ka teine pool avatult ära kuulata. Niiviisi vastastikku oma muredest/vajadustest rääkides ja ka teise poole selgitusi aktsepteerides ja mõista püüdes on lootus, et teie mees mõistab teid tõeliselt, teie omakorda teda ning leiate ka mõlemat osapoolt rahuldava(d) lahenduse(d).
Kuidas ennast kehtestada, kuidas rääkida mina-keeles ja teist aktiivselt kuulata, vaadake lähemalt:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Julgustaksin teid oma partnerit kaasama paari-või pereterapeudiga kohtuma. Neutraalse kolmanda osapoole abil võib olla kergem lahti harutada kuhjunud pingeid ja saada teineteise tunnetest, mõtetest ning vajadustest aru, ning ehk leiab ka teie abielu uue hingamise.
Ning- …isegi kui paarinõustamine ei lapi ära teie suhet, siis isikliku hingerahu ja vaimse tasakaalu taastamiseks on nõustamine abistav ja vajalik. Ärge jääge selles olukorras üksi!
Infot spetsialistide kohta leiate: www. pereterapeudid.ee
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
