Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: suhe nõiaringis

L.
Külaline
Postitatud 02.11.2014 kell 09:49
leme suhtes olnud 8 aastat. Meil on 3 aastane tütar. Mees on u. 5 aastat Soomes tööl käinud (rohkem sellised juhutööd, ei midagi kindlat). Eesti tööle tema ei tule, ei teenivat väärilist palka. Soome elama minna ei taha ma ise kuna pole enam nii kindel meie suhtes. Laps sai sügisest lasteaeda, mina läksin tagasi tööle (küll poole kohaga, aga alguses abiks seegi).
Mees käib korra kuus kodus - kohtumised on armastusväärsed, perekesksed, üritan teda toetada ja mõista nii palju kui suudan.
Kuid milles siis see nõiaring? Mehel on kalduvus langeda tsüklitesse (sellega kaasneb ka kasiino, esialgu on kasiinokeeld peal, kuigi see lõppeb nüüd kevadel). Ta töötab u. pool aastat kuni aasta, käib iga kuu koju nädalaks ajaks - püüan lasta tal nii palju puhata kui võimalik, ei pressi talle peale töid millest minu võim üle ei käi jne. Sel hetkel on ta täiskarsklane, mitte tilkagi alkoholi. Siis käib tal peas mingi kõlks ja hakkab jooma (tsükkel on nädal kaks). Selle aja sees ma ei tea tast midagi, kus on, kellega on, miks on - korraks võibolla näitab nägu ja siis on tal jälle nii kiire kiire. Selle aja jooksul on valed võibolla ka petmised(mis on küll väheusutav, aga...)Koju naaseb siis kui rahad otsas, joomisest villand ja vaja põdema hakata.
Meil pole oma kodu - elame mu ema juures (majas-esimesel korrusel tema, meie teisel). Algusaastatel oli mees kergemini ärrituv ja mu ema on super pabistaja ja see tekitas palju erimeelsusi. Siis hakkas mees antidepressante tarbima (läheb vist oma 3 aasta juba), kuid minu arust ei ole tal sellest ravist tolku, kui ta niimodi poole aasta kaupa katkestab paariks nädalaks rohu võtmise ja lihtsalt joob. (nii palju on muutunud, et ta pole joomise ajal enam nii kergesti ärrituv ja vägivaldne).
Miks ma sellise mehega veel koos olen ja miks ma pole kuskile läinud? Miks ma ei mõtle lapse peale jne? Ma olen neid küsimusi endale korduvalt esitanud ja korduvalt ka talle esitanud ja korduvalt ka kõigest sellest temaga rääkinud. Olen püüdnud selgeks teha, et alkohol ei ole talle ja ta võiks sellest loobuda jne. Kainespeaga ta tunnistab oma viga ja püüab muutuda ja teha pere heaks kõik jne., kuid see ongi max pool aastat ja siis ta suudab 1-2 nädalaga selle kõik purustada ja pea peale keerata.
Ta väidab küll, et Soomes teenib rohkem kui Eestis, aga tema pere(ehk siis meie lapsega ei näe seda). Ta üritab koguda, ostis auto, ütles, et teeks majas remonti, aknad vaja vahetada, soojustada oleks vaja jne. See kõik on kainusperioodil ainult jutt, kui tekib tsükliperiood kaovad kõik rahad ja tema ka. Mina ei saa midagi öelda - tema teenib, tema raha. Mina ei teeni miinimumpalkagi, aga lasteaiamaksu saan makstud, lapsele riided selga, head ja paremat. Kuna elame mu emaga koos, siis niiöelda nälga ta meid ei jäta - üritame kahe peale söögiga majandada. Mees sellele suuremat tähelepanu ei pööra kuna katus ju pea kohal ja lapsel kõht täis.
Viskasin ta korra välja -ta ei lähe, et temal on ka õigus siin elada kuna sissekirjutus siin jne.
Ma ei tea kuidas sellest nõiaringist välja saada, kuidas teha talle selgeks, et ta peab need tsüklid lõpetama- minu jaoks pole normaalne pereelu see, et tema käib tööl, kogub endale raha (mulle ütleb, et kui vaja siis küsi ma annan), aga kui on tsükklis siis olen ma rahaahne l... kes tema teenitu peal väljas. Tsükli ajal joob/mängib oma rahad maha, võtab võlgu läheb tööle, maksab võlad, kogub - ostab auto. Mis siis purjus peaga katki sõidetakse. Sõnaõigust pole kuna tema ju teenis ja tema ostsi.
Usun, et paljud ei mõista sellist suhet, aga mina olen rahul nii kaua kuni tuleb lause ma võtan paar õlut ja ma tean mis sealt järgneb. Huvitav kas perenõustamine aitaks siin?(kuigi sinna on teda raske saada, sest tema probleemi ei näe ja ma olen üritanud teda veenda sinna minema).
Kas on kuidagigi võimalik sellisest pahest lahti saada?
Või peaksin lahku minema, aga kuidas - tema ju ära ei lähe ja minul pole kuskile minna, üürikorterid on liigkallid.
Tiina Teska
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 03.11.2014 kell 17:32
Olete suhtes, kuid kuna mehe elu kulgeb ühest laastavast tsüklist teise, vahepeal tekkinud kaotusi ja haavu lappides, siis on ka teie ja lapse ja ilmselt ka teie ema elu nagu karussellil, mida te ise ei juhi. Olete püüdnud mehega olulistest asjadest rääkida, kuid see ei ole siiani toiminud.

Tekkinud situatsioon on tõesti keeruline ja nii võibki näida, et olukord on väljapääsmatu. Kuigi säärases peresüsteemis on kõik omavahel seotud ja tundub, et tekkinud olukorras on üks kindel põhjustaja, on siiski igal täiskasvanul isiklik vastutus oma elu ja olukorra eest. Täiskasvanutel on veel lisaks vastutus lapse vajaduste rahuldamise eest. Soovitaksin teil alustuseks võtta aega eelkõige iseenda jaoks ja teha rahulikult ja tasakaalukalt, ehk isegi tundeid eirates, väga selgeks, milline peaks teie paarisuhe olema, millega just TEIE rahul oleksite. Tavaliselt on inimestel 3-4 kindlat ootust, milles järeleandmiste tegemine ei tööta, sest lõppkokkuvõttes ollakse ikkagi õnnetud. Toon kirja lõpus rea näiteid võimalike ootuste kohta, mida lugedes saaksite mõtiskleda, mis just teile suhtes kõige olulisem on. Ärge sattuge segadusse, ärge mõelge niivõrd oma praegusele suhtele vaid pigem oma vajadustele. Valige nimekirjast mõned ja kui vaja siis lisage midagi omalt poolt. Kui olete valmis, siis andke oma ootustest mehele selgelt ja ühemõtteliselt teada. Kui jätate suhte purunemise hirmus või mõnel muul põhjusel oma sõnumi kaheldavaks, siis see ei tööta. Tegelikult see ongi peaaegu kõik, mis on teie võimuses teha. Vaid mees ISE saab teha otsuse, kas lõpetada alkohooliku elu või mitte, kas otsida abi või mitte, kas hakata arvestama ka teie vajadustega või mitte.

Edaspidi oleks tõesti mõistlik alustada koos perenõustaja juurest. Nii saaksite teha omavahelised kokkulepped, mis võiksid olla just teie paarisuhte alustaladeks. Kui mees ei soovi osaleda, siis oleks teraapiast abi ka teile endale, just selleks, et oleks neutraalne isik, kellega olukorra üle nõu pidada ja muudatuste sisseviimiseks jõudu leida. Kuigi kooselu illusion on ahvatlev, ei pruugi see nii ilusaks jääda, kui paat pidevalt ühele poole kaldu on.
Sõltuvusest on võimalik lahti saada, kuid vaid siis, kui enda motivatsioon on väga, väga tugev. Vastasel juhul olukord pigem süveneb.

Sissekirjutuse osas on eluruumi valdajal kindlasti võimalus nõu saada kohaliku omavalitsuse vastavalt ametnikult. Lisan teile ka tasuta juriidilise abi saamiseks kodulehe lingi:
www.juristaitab.ee

Suhte ootused:
Abielu, abivalmidus, armastus, ausus, austus, avatus, elurõõm, emotsionaalne lähedus, empaatia, ettevõtlikkus, finantsiline kindlustunne, materiaalsete kohustuste jagamine, füüsiline lähedus, haritus, harmoonia, heatahtlikkus, hoolitsus, humor, initsiatiivikus, iseseisvus, julgus, kannatlikkus, koduasjade planeerimine, kodutööde võrdne jaotamine, kokkulepetest kinnipidamine, komplimentide tegemine, koostöö, lai silmaring, lahkus, lastega tegelemine, lojaalsus lugupidamine, loodusearmastus, loomaarmastus, lähedus, meelespidamine, mõistmine, optimism, organiseeritus, perekesksus, puhtusearmastus, pühendumine suhtele, reisimine, romantika, seksuaalne sobivus, siirus, soov saada lapsi, sisemine motivatsioon ja valmisolek tegeleda lastega, spontaansus, sportlikkus, stiilitaju, sõltuvusest vaba, tasakaal, toetus, tervislikud eluviisid, tunnustamine, turvalisus, truudus, tähelepanelikkus, tähtpäevade meelespidamine, usaldus, ühised hobid, ühised sõbrad, vabadus, vastutustunne, viisakus, ühtehoidvus, ühised eesmärgid, üksteisega arvestamine, üllatused.

Soovin jaksu!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!