Tere,
Mina olen venelane, mees eestlane, räägime omavahel eesti keeles kuna mees vene keelt ei oska, sedasi leppisime kohe alguses. Elame õnnelikult 7 aastat koos, kasvatame kaks toredat last, üks 3 aastane teine aga 2 aastane.
Ja nüüd tekkis selline problem et mõlemad ei oska sellega kuidagi edasi minna. Senikaua kui lapsed olid beebid, suhtlesin nendega eesti keeles, mees pidas seda õigeks ja palus mind, ise olles väga enesekindel arvasingi et vahet ju pole. Nüüd kui lapsed on selles eas kui esitavad palju küsimusi, tunnen et minu sõnavara ei ole piisavalt suur et korrektselt ja selgelt seletada neile eluasju. Hakkasin lastega rääkida vene keeles, väga hea tunne, lapsed kahe kuuga õppisid minust aru saada ja nüüd ei ole meil mingit piiret, kõike suudame lapstega selgeks rääkida. Minu vanematega on ka toredam lastele nüüd olla, sest saavad üksteisest aru.
Mehel aga tekkis vastuhakk, väga solvus kui sai teada et hakkan lastega vene keeles rääkida. Tema arust peres peab olema üks keel! Ma üritasin seletada erineval viisil miks just meie peres see ei ole võimalik. Ta palus siiski et tema juuresolekul ma vene keeles lastega ei räägiks. Nüüd on eriti tobe olukord, mängime lastega, jutustan neile midagi, ja astub majja mees, lülitan poole lause peal umber eesti keelde... või sosistan omavahel olles lastega nt vannis ...
Mees kardab et lapsed sedasi ei saa varsti temast aru ja tuleb neil raske lasteaias ja koolis ja igal pool kui nad eesti keelt ei valda.
Ma ei näe aga muret, sest lapsed lähevad eesti lasteaeda ja kooli. Ma rohkem kardan et mina ei saa neist varsti aru! Ja oma ema keelt lapsed võiksin ikkagi osata.
Lisan et mõlemad lapsed veel selgelt ei räägi, peale meid keegi neist väga aru ei saa. Vanem vastab mulle pigem eesti keeles, saab aru aga mõlemas keeles hästi.
Kuidas mehele seletada et meil on Teistsugune pere, et meie same nii ka õnnelikud olla, ja sellega kingime om lastele suurema valikuvõimaluse tulevikus?
(Logopeedi juurde minna mees loobus, tema arust see naginii midagi ei muuda)
Teie seni hästifunktsioneerivas vahvas kakskeelses peres on tekkinud pinged ja te ei tunne end kindlalt, kuidas mehele selgitada, et kaks keelt peres on lastele rikastav, mitte kahjulik.
Teen teile alustuseks komplimendi väga hea eesti keele oskuse pärast, terve te kiri - väljenduslaad, sõnavara, viitavad suurepärasele keelevaldamisele!
Mida siis öelda- mõneti olete iseendale juba karuteene teinud, seoses lubadusega kodus ja lastega vaid eesti keeles rääkida. Paljud erinevad uuringud kakskeelsetest peredest toovad välja, et lapsed on suutelised ka kahte keelt omandama, kuna lapse aju on paindlik ja lapsed on väga õppimisvõimelised. (on muidugi võimalus, et laste keeleline areng on kahte keelt omandades veidi aeglasem nende laste omast, kes suhtlevad vaid ühes keeles, hiljem ühtlustudes)
Lisaks on loomulik, et laps hakkab rääkima oma ema keeles, ehk siis emakeeles, mis teie peres on vene keel. Nüüd, kus tunnete, et oma emakeeles lastega suhtlemine on teile mugav, rahul on ka vanavanemad, ning lapsed võtavad uue keele kergesti omaks,- on tõesti abikaasale keeruline selgitada oma muutunud vajadusi.
Kuid mitte võimatu!
Kuidas sellist keerulist vestlust pidada? Võite ikkagi proovida mehega rääkida, proovige rahulikult oma muret väljendada minasõnumi kaudu, tuues välja- milline käitumine (mida näete või kuulete) teid muretsema paneb; siis mis kahju te saate (kui on otsene mõju, kahju teile- kasvõi mure); ja mida seoses sellega tunnete.
Ükski inimene ei soovi probleemi/mure korral, et keegi talle moraali loeb, õpetab kuis elada/käituda jne. - vaid vajab enda ärakuulamist. Kui abikaasaga mittesüüdistavalt, hinnanguid andmata vestelda ja rääkida iseendast, kuidas teid muutunud olukord mõjutab- on võimalus saada temaga kontakt. Väljendage oma muret, kuulake, mida tema vastab, sõnastage kuuldu ümber jne. jne.- niimoodi piltlikult öeldes jutulõnga kerides võib inimene paremini mõistma hakata teise poole seisukohti, mõtteid, tundeid, hirme, vajadusi jne jne, ning suureneb võimalus olukorra positiivseks lahenduseks.
See on kindlasti keeruline vestlus, ja seda tasub teha, kui tõesti olete oma otsuses lastega emakeeles rääkida kindel ja tunnete vajadust olukorras selgus saada. Lugege enne aktiivse kuulamise, selge eneseväljendamise ning kehtestava käitumise kohta: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Leian, et teie mõte koos abikaasaga logopeedi konsultatsioonile minna on väga mõistlik. Tegu on ikkagi oma ala professionaaliga, kellel kindlasti häid kogemusi/näiteid ja soovitusi, kuidas teie kakskeelses peres elu mitmeid keeli kasutades edasi võiks minna.
Proovige ikka, motiveerige oma mees endaga kaasa tulema! Tegu ju teie ühise perega.
