Tere. Soovin oma elukaaslasest lahku elama kolida. Suhtes ei ole mingit füüsilist poolt juba aastaid, peres kasvab 5-a poeg. Mees hoolib lapsest väga, et mina lihtsalt niisama lapsega minema kolida ei saa. Lahkuminekust on ammu juba juttu olnud, aga raske on lapse koha pealt asja lahendada ja seega on olnud lihtsam meie suurde majja elama jääda, kuna seal ruumi nii palju, et kõik mahuvad ära.
Palun praktilist nõu, kuidas asjadega pihta hakata, et olukord kogu pere jaoks kõige valutumalt lahendada. Mina oleksin see, kes üüriks endale eraldi elamise ja olen nõus ka sellega, et laps jääb põhikohaga isa juurde, kui vaid ma piisavalt tihedalt teda näha saaks.
Saan aru nii, et te olete mehega lahkumineku juba üle arutanud ja otsuse ellu viimine, ei tule ootamatult ega tekita ka vaidlusi. Olete kaalutlenud, et suures majas on lapsele parem ja eeldan, et mehe hoolivus tähendab seda, et ta on valmis selleks, et lapse kodu jääb tema juurde. Kui see lahendus sobib teile mõlemale, siis on juba üks oluline teema lahendatud ja laps nö pääseb sellest, et ema ja isa pidevalt vaidlevad selle üle, kus laps elama peaks. Seeläbi säästate oma last lojaalsuskonfliktist, st ta ei pea valima, kellega ta elada tahab või kelle juures on parem. See ongi vaid vanemate otsustada ja nende vastutus, et lahendus oleks lapsele vajadusi arvestav ja temale sobivaim.
Üldiselt võibki nii öelda, et lapsele on parim, kui talle jääb kodukoht alles, tuttav keskkond, lasteaed, sõbrad jne. , et ta ei pea kahe ka kahe kodu vahet pendeldama, kuid saab siiski säilitada nii palju kui võimalik, kontakti ja koosolemisi mõlema vanemaga. Teil ongi juba palju läbimõeldud, miski ei viita ka lahenduste suhtes erimeelsustele mehega, kuid soovite veel praktilist nõu. Kui ma õigesti aru saan, siis peate valutuma lahendamise all silmas, kuidas pojale teie ärakolimisest rääkida. Toon siinkohal ära olulised punktid:
1.Olge ausus ja otsekohene. Rääkige konkreetselt ja selgelt, et olete otsustanud ära kolida. Soovitan väga rääkida eelseisvast muutusest lapse isaga koos, st kolmekesi. Tehke seda siis, kui olete olulised asjad eelnevalt omavahel läbiarutanud ja pingeid ei ole. See on kõige turvalisem viis lapse jaoks. Olge valmis lapse küsimustele vastama. Laps oma küsimustega näitabki, mida ta vajab, et selle mõttega kohaneda. Pole vaja seletada üksikasju, mis teie suhtes toimus, kuid olge valmis eakohaseks seletuseks põhimõttel nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, st vältige lapsele liigse infoga ülekoormamist. Võib juhtuda, et laps esialgu ei küsigi, miks te isaga lahku lähete, see võib kerkida aga hiljem. Näit. alustuseks võib piisata seletusest, et vahel emad isad otsustavad nii, et elavad erinevates kohtades, kuid see tähendab, et jääte ema ja isana ikka lapsele alles. Jagage seda infot, mida saab ja mida laps küsib. Näiteks võib lapsele olla esmalt kõige olulisem see, kui tihti ta teid näeb, kus te elama asute (ilmselt ta tahab seda kodu näha), kas teie tulete tema juurde või tema teie juurde, kas tal saab olema teie kodus ka oma voodi jne.
2.Olge valmis märkama lapse tundeid ja meeleolumuutusi ning mõistma lapse käitumise ja küsimuste tagamõtet, tähendusi, väljendamata tundeid. Nagu öeldud, võib laps hoopis hiljem väljendama hakata kurbust ja pettumust, igatsust teie järele või hoopis viha, et teid pole tema jaoks piisavalt. Pakkuge talle võimalust oma tundeid väljendada, olge hea kuulaja ja mõistja, kuid ärge andke katteta lubadusi (nt võib olla kunagi olete jälle koos vms). Kui võimalik, siis leidke esialgu tema jaoks rohkesti aega, arutlege, mida ta võib teha, kui teid vajab (helistamised, konkreetsed kohtumisajad jne). Üks oluline teema veel seoses lapse tunnetega – laps võib tunda end osalisena ja süüdi selles, et te ära kolite. Isegi kui ta seda otseselt väljendada ei oska, võib ta siiski tunda, et jätsite ta maha (või jätsite isa maha), sest tema oli vahel paha laps. Pakkuge lapsele piisavalt kindlustunnet, et tema ei ole selles kuidagi osaline, et otsustasite ära kolida. Kinnitage, et ta on teile endiselt väga kallis ja see ei muutu.
3.Leppige ka mehega kokku selles, mida teete, kui laps on ühe juures ja igatseb teise järele ning kindlasti seda, et lapsele teineteise kohta midagi halvustavat ei räägi, ega eraelu kohta infot ei uuri.
4.Jälgige, et teie suhtlemine mehega oleks sõbralik ja vastastikku lugupidav. Kui laps näeb, et ema ja isa saavad omavahel hästi läbi, siis see aitab lapsel säilitada turvatunnet ja kohaneda muutusega.
Võimalik, et erinevaid küsimusi ja probleeme kerkib ikka, kuid nendega toimetulekuks on samad põhimõtted, mis juba mainitud: olge aus, lapsele ja tema küsimustele kättesaadav, toetage last tema tunnetega toimetulekul, säilitage head suhted lapse isaga. Laps tuleb võimalike probleemidega paremini toime siis, kui vanemad seda ise suudavad.
Tere Reeli, sa lugesid mu mõtteid, mul just ka täpselt sama seis ja samad tunded! Hea oli kohe spetsialisti vastust lugeda ja teada, et ma ei ole ainuke, kes on täpselt samas situatsioonis!
Mul on hea meel, et puudutasin oma küsimusega ka kedagi teist. Kahju muidugi, et teil on samasugune keeruline olukord käsil. Kas olete minged samme juba astunud?
