Kirjutan kõik algusest läbi siis on asjadest kindel ülevaade mida me oleme läbi kogenud ja milliste eomtsioonideni see hetkel viia võis.
Jätsin enda pika ajalise suhte kaaslase maha ( 6 aastat koos olemist)
Seletasin, et ais ole tunnetes vaid elukorraldus on väga vale see peab muutuma või siis mina pean tegema otsuse kus see suhe teeb mulle rohkem kahju seega asjad ei muutunud ja olin sund olukorras kus pidin suhte lõpetama.
Kohe hakkasime uuesti suhtlema- sellist omaette olemis aega, tundeid läbi elada ei olegi nagu olnud koguaeg oleme ükstesit torkinud.
Esimestel kokkupuudetel sain ma ainult viha-ise a ütlesid, et mid sa enam ei taha. Miks ma peaks tahtma sinuga uuesti koos olla.-ja samas ka sellist juttu, et ma tahan ka ,et kõik oleks korras.Kuna ma inimese soovidest aru ei saanud siis ma jätsin selle teema. Paar kuud hiljem ma hakkasin uuesit suhtlema kuidas tal läheb jne.-- kuidagi suutsime me uuesti üksteisele halvasti öelda- ja mina lõpetasin suhtlemise uuesti.
Siis olime me ilma suhtluseta 4 kuud- kuni tema hakkas kontakti otsima ja tuli mulle kõiges vastu -ütles,et kui see kord me suheldud ei saa siis on kõik kah tema rohkem loll ei ole. Suutsime 3 kuud ilusti oma vahel suhelda kuni jällegi mingi asi viis selleni ,et tema enam ei vastanud ja mina enam ei suhlenud.
Peale seda on asi läinud väga hulluks.
Ta kas ei vstaüldse võis siis ütleb mulle selliseid asju- et mina ei saa teda enam kunagi!- mina ei näe teda enam kunagi! - Saadab mulle pilte kui hea tema elu on või siis suhtleb minuga selleks ,et midagi halvasti öelda. Ära ela minevikus jne. Praegusel hetkel hodsin ma temast jä,lle 3 kuud eemale kuni meie suhtlus aktivverus paar nädalt tagasi.
Ta oli minu vastu väga hea ütles asju mida ma pole 8 kuud kuulnud- Tundus ,et see kord meie suhe taastub aga siis ma ühel päeval ütlesin talle ,et kui mina oleksin tema asemel ma ei suhtleks enam üldse- see lause oli mõeödud sellinsena ,et see on väga suur privileeg, et tal laseb mul endaga suhelda kuigi me oleme sellise karuselli peal olnud .. aga ennem kui ma oma lauset põhejdada jõudsin siis tema juba kirjutas, et ta nagunii vihkab ja ei salli mind ja meie vahel ei tule nagunii midagi- kui ma küsisin mille jaoks ta siis suhtleb minuga nii nagu vanasti saadab kallistusi jne - siis tema põhjendus oli asjale ,et s vastan sellle mida sa ise krjutada ja et sa edasi liiguks ... veel leidsis ,et tore oleks niisama suhelda aga mingit suhet nigunii ei tule... Mulle tundub see kuidagi nii kahtlane, et keegi sellist mängu mängiks ... Sooviksin teada kas keegi osab mulle nõu anda mis sellise inimesega toimub- kas ma kuidagi kujundan tema emotsioone oma jutuga ja kuidas ma saaksin lõpuks aru mida ta soovib ?
Olete mures oma suhte pärast, mis on olnud viimastel aegadel segaduste-rohke, olete olnud koos ja siis jälle lahus. Suhetes tekib seesugune kokku-lahku olukord, kui partnerid on segaduses, samas on vähe julgust rääkida asjadest just nii, nagu need on. Tunded ongi muutuvad - ühel päeval võib tunduda, et on võimatu olla koos, teisel päeval jälle, et on võimatu olla lahus, ja nii see karusell käib. On vaja võtta aega mõtlemiseks, rahunemiseks, üksi olemiseks, nii on oma sisemine hääl selgemini kuulda.
On loomulik, et inimene kardab haiget saada, seetõttu kardetakse aus olla. Kui üks ütleb, et tahab minna lahku, siis teine kinnitab takka, et tahab ka - kuigi tegelikult ei taha, aga ses olukorras võib tunduda kuidagi häbistav seda tunnistada. Võiks ju siiski püüda mõelda, et armastamises, isegi kui vastuarmastust ei leita, ei ole midagi häbistavat ega ammugi alandavat. Armastus lihtsalt on, inimese juurde kuulub vajadus olla armastatud ja armastada. Vastuarmastust leidmata tuleb võtta piisavalt aega oma tunnete läbitöötamiseks, emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks, ja siis on loodetavasti võimalik oma eluga jälle edasi minna.
Tähtsatest asjadest on tähtis rääkida. Isegi kui me arvame, et teist inimest hästi "loeme", siis see jääb arvamuseks, ja osutub tihti ekslikus - me peame oma mõtteid teise inimese mõtete ja tunnete kohta kontrollima, ja ainuke viis teisest aru saada on teda kuulata. Nõnda siis on ainus võimalus partneri mõtetest aru saada teha talle ettepanek vastastikuseks rääkimiseks ja kuulamiseks, ja kuulamise eesmärgiks peaks võtma püüu teineteist mõista.
Vahel aitab pingelistes olukordades ka kirjavahetus. Saate kõik, mis teile tundub oluline, kirjas välja öelda, lootes et ta teile vastab, olgu siis samuti kirja teel või ettepanekuga kohtuda. Ausus on väga tähtis, suhet ei saa rajada segadusele.
Nii et lühike vastus teie kirja viimasele küsimusele kõlab nii: püüdke temaga kohtuda ja rääkige, mida soovite teie ning olge tundlik ja tähelepanelik kuulaja, kui räägib tema.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
