Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: suhted

kass 89
Külaline
Postitatud 21.06.2014 kell 21:16
kas agressiivsus ja närvilisus on ravitavad? Agressiivne mees
Meelike Saarna
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 22.06.2014 kell 22:31
Küsite agressiivsuse ja närvilisuse kohta. Kindlasti on igal tundel, igal käitumis- ja reageerimisviisil omad põhjused. Inimene on vajaduspõhine tegelane - tema reageeringud on seotud tema vajaduste kaetusega. Kõige lihtsam on öelda, et meie täidetud vajadused täidavad meid n-ö heade tunnetega (rõõm, rahulolu, õnnelikkus jms), ja meie täitmata vajadused täidavad meid n-ö halbade tunnetega (rahulolematus, hirm, kannatamatus, ärritatus jms).
Agressiivsus ja närvilisus on niisiis pigem viited sellele, et midagi on puudu, paigast ära, midagi olulist on ebapiisaval määral, miski tekitab suurt rahulolematust. Mis see täpsemalt on, mis teid just sel moel tundma paneb, selgub iseend jälgides, oma elu ja suhteid uurides.
Kõik tunded, mis inimeses avalduvad, on vajalikud, kõik tunded on tundmist ja ka uurimist väärt. Kui me ei tunneks oma tundeid, ei saaks me end kaitsta, ei saaks me end ega teisi mõista, ei saaks me oma vajaduste eest seista. Nii et tunnetel on enamasti teeviida või sõnumi väärtus - need annavad meile teada, mis meis toimub ning teiste tundeid märgates saame mõista teisi.
Ent kuna inimpsüühika on väga keerukas, on tunnetele omane ka kiire muutlikkus, ja kihiline iseloom, peidetus. See, mis pealtnäha on "pealmises kihis" ei pruugi olla seesama "alumises kihis". Tunded on tihti nagu jäämägi: üks tunne avaldub, kuid selle tunde all on peidus palju teisi tundeid. Viha (või ka agressiivsus) on sageli tunne nr 2. Enne kui me saame vihaseks (või käitume agressiivselt), on enamasti olnud mingi muu tunne, või on vihale pikalt eelnenud erinevaid tundeid, mis lõpuks avalduvad vihana. Vahel ongi raske jälile saada, mis siis on tunne nr 1 - valu, kurbus, pettumus, üksindus?
On ka tõsi, et näidata välja oma viha või ka endale oma viha tunnistada võib olla kergem kui välja näidata näiteks oma pettumust või valu - või ka seda endale tunnistada.
See jutt siin on pigem üldine, rääkisin veidi lahti tausta. Ent teie küsimus on väga lühike ja konkreetne. Lühike vastus on: jah, on ravitavad, kui olete nõus oma tundeid tundma, uurima ja enda mõistmise nimel iseendaga tööd tegema.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!