Tere, olen 25 aastane neiu. Olen oma mehega (28aastane) koos olnud ja elanud 5 aastat.
Minu mure on järgmine, et minu suhe oli esimesed 3 aastat imelised, meil oli lõbus koos, meil oli kirge, me ei tülitsenud ja kõik oli fantastiline. Aga pikapeale vajus asi ära ja kõik muutus rutiinseks. Me oleme alati mehega üksteise vastu ausad olnud, et kui mõni mure siis räägime või kui kellegile midagi ei meeldi siis kohe räägime, et saaks suhet parandada ja ma olen enamus ajast suutnud ausaks jääda kuna me ei tülitse üldse ja ta võtab asja alati rahulikult ja ei lähe närvi. Niisiis ma rääkisn talle umbes 2 aastat tagasi, et tahan rohkem tähelepanu temalt muidu lähen seda mujalt otsima ja ta sai täiesti aru ja võttis ennast kokku mõneks ajaks kuid siis asi vajus jälle ära. Aga seekord ma ei rääkinud enam, et tahan tähelepanu vaid hakkasin teda vältima igatepidi- käisin ilma temata väljas koguaeg, seksisime harvem ning ei käinud temaga kuskil ja isegi ei viitsinud temaga rääkida enam. Aga iga kord kui ma koju tulin ja ta mind ootas nii õnnetult siis ma lõpuks ei suutnud enam oma mõtteid endas hoida ja ütlesin talle, et kõik on läbi, ma lähen ära, et ma tahan olla vallaline kuna ma juba nii kaua suhtes olnud ja mul sarved maha jooksmata (nimelt olen järjest suhtes olnud 9 aastat).
Aga ta ütles, et ei lase mul minna kuna näeb, et ma ju tegelikult armastan teda ikka veel ja see vastab tõele. Peale meie pikade vestluste omavahel ei suutnud ma ikka ära minna tema juurest kuna see teeb niivõrd haiget, et peaksin niii heast mehest ilma jääma ja tegelikult pole meie suhtes midagi halvasti, ta alati parandaks kõike, mis vähegi valesti on. Aga minu probleem seisnebki nüüd selles, et armastan oma meest ja mulle meeldib temaga olla aga üks asi, mis on minu jaoks kadunud on kirg ja see säde, ma ei soovi temaga suudelda ega ka seksida kuna pole kirge (kuigi ta on ikkagi ilus mees minu silmis). Ma pigem soovikski ennem mõne võõraga olla kui oma mehega voodis aga samas suhet ja pere luua soovin oma mehega.
Ma ei mõista, mis mul viga on?
Kas seda asja saaks parandada kuidagi?
Ma tõesti ei tea mida teha...
Olete segaduses, - te ei mõista hetkel iseennast, ega seda, mida peale hakata seni hästitoiminud paarisuhtega, kus tänaseks on teie jaoks kadunud sära ja kirg.
Iga paarisuhe läbib oma arengus erinevaid etappe, muutusi ja ka kriise. Esimene suhtekriis saabubki, kui nn armastushormoonid lakkavad toimimast, mis juhtub umbes kaks aastat pärast suhte algust (teil tekkisid esimesed murepilved suhte kohale peale kolme kooselatud aastat). Kui kire asemele pole selle aja jooksul kahe inimese suhtes sündinud mingit uut kvaliteeti (teie suhtes on lähedustunne, armastus ja austus õnneks olemas), siis nii mõnegi koosluse jaoks jääb see esimene tõsine kriis ka viimaseks ühiseks. Kui suur armumine ja esialgne biokeemiline möll on raugenud, siis võivad inimesed ühtäkki märgata, et neil polegi mitte midagi ühist ja teine nii väga ei meeldigi, ning pole siis ime, kui seda saadab ka seksuaalsoovi kahanemine partneri suhtes.
On teada tõsiasi, et kirg (kirg = armumine) jahtub umbes peale kahte kooselatud aastat, edasi peaks suhe põhinema armastusel, kiindumusel, teineteise austamisel ja usaldusel. Ehk siis uutel alustel, - nüüdseks algab paarisuhtes lihtsalt eelmisest erinev etapp, kus suhte hoidmise nimel tuleb ka tööd teha. Ka seks võib muutuda aegamööda rutiinseks ning jääda üha harvemaks... mis aga ei tähenda, et sellise olukorraga tuleks leppida!
Kas olete oma mehega avatult ja südamest südamesse rääkinud tekkinud olukorrast? Loomulikult on taolistest teemadest keerukas rääkida- ent mitte võimatu, - eriti kui nimetate, et olete harjunud oma päris pika suhte jooksul probleemolukordi avatult lahti rääkima.
Kuidas selliseid keerukaid vestlusi pidada? Võtmeks avatud suhtlemisel on viis, mil moel ma teise inimesega räägin.
Aus ja avatud suhtlemine võib anda teile vastuseid. Tuleks püüda leida sobiv rahulik hetk ning anda mõista, et soovitakse rääkida enda jaoks olulisel teemal. Rääkige sellest, mis on teid kurvastanud ja muretsema pannud ja ka sellest, milliseid tundeid tunnete oma partneri suhtes. Soovitav on hoiduda süüdistustest, pigem väljendada oma tundeid ja vajadusi. Püüdke üksteist hoolega kuulata. Selleks rääkige kordamööda- algul räägib üks ja teine sõnastab kuuldu ümber, sinna midagi lisamata ega end kaitsma asumata. Kui üks osapool tunneb, et teda on mõistetd, annab sõna teisele ja protsess kordub. Seda niikaua, kuni olete teema lahti rääkinud ja saate hakata probleemile koos lahendusi leidma.
Kui teile tundub, et te mõlemad sooviksite oma olukorda uurida kellegi asjatundja abiga, siis on teil võimalus pöörduda a) iha puudumise teema osas seksuaalnõustaja või -terapeudi vastuvõtule. Alati on mõistlik taolise mure korral pöörduda koos partneriga, sest iha vähenemine seksuaalsuhtes ühel partneril on enamasti ikka mõlema partneri ühine mure. b) sügavama paarisuhteprobleemi arutamiseks pöörduga paari- või perenõustaja poole. Info: www.pereteraapia.ee
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
