kuidas toimida mehega kes on vahetevahel agressiivne: Üksikud juhud on olnud. Naersin rõõmust elukaaslane arvas et naeran tema üle ja lõi mulle selle peale jalaga. Küsisin elukaaslase käest šokolaadi mille peale ta mulle jalaga lõi.? Millest mehel sellised agressiivsus hood tekivad ja kuidas selliseid olukordi edaspidi ära hoida? kuhu peaks pöörduma mida ette võtma?
Kirjutate, et teie mees on mõnikord agressiivne. Soovite teada, millest see võiks tuleneda ja kuidas neid olukordi ära hoida.
Agressiivsus on teatud mõttes meie igapäevane kaaslane. Igas inimeses on see olemas, kuid erinevus on selles, millisel momendil see avaldub ja mis siis selle juba tekkinud agressiivsusega pihta hakata. Üldjuhul ei saa inimene tahtega kontrollida autonoomse närvisüsteemi toimimist. Kui tekib mingi situatsioonis, kus inimene tajub, et teda rünnatakse, ta ise või mingil kombel tema ego on ohus või ta ei saa oma vajadusi rahuldada, siis vallandab selline olukord n.ö. võitle või põgene reaktsiooni. See toimub automaatselt aju kõige vanemate osade tasandil. Kehas väljendub see mõnikord kerge võpatusena, tajutud pistena või torkena kusagil, jõuetusena lihastes või vastupidi pingena lihastes või ka mõne teise ebamugavustundena. Kõik see toimub enne, kui inimene ise üldse mõtlema jõuab hakata. Mida inimene selle olukorraga pihta hakkab on väga individuaalne ja sõltub tema elu jooksul omandatud käitumisharjumustest. Mõni inimene põgeneb ja suunab selle halva enesetunde iseenda vastu (mõtleb endast negatiivseid mõtteid, rahustab end toiduga või alkoholiga jne.), mõni teine jälle n.ö. asub võitlusesse ja suunab olukorra oma kaasinimeste, eriti tihti lähedaste vastu (agressiivsed sõnad või teod). Täiskasvanulik on, et kuigi inimene ei saa kontrollida frustratsiooni tekkimist või mittetekkimist, on inimesel siiski valikuvõimalus, mida selle olukorraga pihta hakata, kuidas oma negatiivsed tunded maha laadida. Teiste vastu agressiooni ülesnäitava inimese puhul tekib muutus siis, kui ta ise ühel hetkel mõistab ja tunnistab, et enne käitumist (löömist) on tal võimalus valida, kas näiteks lüüa jalaga või kõigepealt ise üritada mõista ja ka siis öelda välja, mis teda häirib.
Kindlasti peaks arvestama, et inimestel tekivad sellised frustratsioonimomendid väga erinevalt, me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest. Tihti on ka olukord, kus frustratsioon on kogunenud ja kuhjunud juba pikka aega (pinged tööl, kodus), see on n. ö. maha laadimata. Sellistes olukordades võib agressiivne käitumine tekkida olukorras, mis tundub täiesti süütu olevat.
Agressiivsuse teema on üks põhilisi teemasid ka psühholoogias ja sellega on tegelenud erinevad teoreetikud- Näiteks agressiivsust on füüsilist ja vaimset, aktiivset ja passivset. Mõnikord ei olegi esmapilgul nii kerge neile ilmingutele jälile jõuda ja muutuste tekitamine ei pruugi alati kerge olla.
Soovitaksin ikkagi alustada iseenda tunnete ja rahulolematuse väljendamisest oma elukaaslasele. Näiteks: “Kui sa mind lööd, siis see hirmutab mind ja ma olen segaduses.” Te saate avaldada soovi kõigepealt lihtsalt vestelda löömise teemal. Võib olla selgub selles vestluses üht teist, millest edaspidi abi oleks. Kui mõlemad pooled on nõus, siis võiksite külastada ka pereterapeuti, et koos neutraalse nõustajaga arutleda, miks sellised situatsioonid tekivad ja kuidas neid koos ära hoida.
Soovin teile edu!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
