Olen natukene segaduses. Olen elukaaslasega pea 7 aastat koos olnud, meil on armas 2-aastane laps. Kuid meie endi vahel on viimasel ajal suured pinged. Pigem on need vist selle 7aastaga ainult kogunenud ja kogunenud kuna me justkui ei oska probleeme omavahel arutada. Mina ja üritan ja tahan, aga siis on ikka ja jälle tüüpiline - mees oskab minu arvamuse pea peale keerata ja rääkida ja veenda nii nagu talle parem ja õigem ja mina lihtsalt annan niiöelda alla. Peale viimast tüli panin meile pereteraapiasse aja - mees oli sellega nõus, aga kuna ajad pikad siis sai aeg alles kuu aja pärast (ehk siis nüüd märtsi alguses). Ühel hetkel tuletasin mehele meelde, et meil aeg läheneb ja siis hakkas rääkima, et tema sinna ei lähe, et tal pole probleeme, et mina peaksin ise endale abi otsima, olen närvihaige ja hakkan iga asja ja probleemi lahendamise peale nutma, et perearst peaks mulle antidepresandid kirjutama ja et ma ikka räägiks kuidas asjad tegelikult on, et ainult mina näen ja tekitan probleeme jne.
Küsingi nüüd et kas mul on üldse mõtet üksi minna ja rääkida meie suhtest minu pilgu läbi, kuna see siiski on ju ühepoolne ja mehe arvamust ja käitumist see ei muuda. Kas ühepoolselt on ka võimalik pereteraapias saada mingitki lahendust probleemsele suhtele.
Kirjutate, et kuna suhted elukaaslasega on pingelised, siis otsustasite pereteraapia kasuks. Esialgselt oli ka mees nõus, kuid hiljem mõtles ümber. Küsite, kas oleks mõtet n.ö. ühepoolsel pereteraapial ja ühepoolsel käitumise muutmisel.
Üksinda suhtes olla ei ole võimalik. Paarisuhe on alati kahepoolne. Paaril, kellel on ka laps või lapsed, mõjutab 2 täiskasvanu suhte iseloom alati last või lapsi. Seega on pere nagu väike süsteem, kus kõik osapooled on ühenduses ja mõjutavad kõiki. Tegelikult on tõsi, et vähimgi muutus, ükskõik, millises süsteemi osas, toob esile muutuse kogu süsteemis. Kuna suhtes olles ei ole võimalik mitte suhelda (ka otsene mittesuhtlemine on suhtlus), siis muutus suhtlemises toob samuti muutuse kogu suhtes.
Seega on kindel vastus teie küsimusele pereteraapia mõistlikkuse osas: Kui olete rahulolematu oma suhtega, siis pigem ikka üritada, kasvõi ainult läbi iseenese ja pereterapeudi abiga, kui et üldse mitte.
Loomulikult oleks mõlemipoolne pühendumine palju tõhusam. Kui üks partneritest (näiteks mees teie puhul) ei ole huvitatud teraapiast ja ütleb, et probleem on naisel, siis pereterapeut ütleks: “OK, probleem on teie naisel. Kuid kas teie naise probleem ei ole ka teie probleem? Kas teie naise probleem ei tekita ka teile probleemi? Kas teie naise probleemi lahendamine ei muudas ka teie elu palju paremaks?” Võib olla saaksite ka teie samu mõtteid kasutades oma mehe siiski nõusse.
Suhte parandamise eesmärgil võiksite vaadata meie koduleheküljel KKK rubriigis mina- sõnumite seadmist ja ka e-koolitust Paarist pereks. Ehk oleks nõus ka mees seda vaatama.
Soovin edu suhte parandamisel!
1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
