Tere.
Oleme olnud suhtes ligi 6 aastat, sellest 2 abielus. Ootan 8-dat kuud mõlema poolt soovitud ja planeeritud last. Kuu aega tagasi avastasin mehe (väidetavalt) mõni nädal väldanud kõrvalsuhte. Hoop oli ja on siiani halvavalt valus, usaldasin teda pimesi ja poleks iial temast midagi sellist oodanud. Kuidas ta võis mulle teadlikult nii palju haiget teha?
Mees vabandas ja ütles, et soovib meie suhet parandada. Kõrvalsuhet põhjendas ta rutiiniga, hirmuga isaks saamise ees ja sellega, et ta ei tea enam kas ta mind armastab. Samas soovib ta meie suhet jätkata. See kõik tabas mind ootamatult, ma ei osanud arvata, et ta võib midagi sellist mõelda, minu arust oli meil kõik hästi.
Otsustasin lapse pärast proovida meie abielu päästa, et ta saaks kasvada kahe vanemaga perekonnas. Siiski tunnen, et ma ei suuda edasi liikuda ja seda seljataha jätta. Kardan, et kibestun ja hakkan teda vihkama. Olen halvematel hetkedel soovinud meie suhet lõpetada ja palunud tal välja kolida, aga ta keeldub sellest, väites, et ta tahab saada meie suhet korda ja last koos minuga üles kasvatada. Miks ta sellele varem ei mõelnud?!
Sõbrad on talle alati olnud väga tähtsad, pühade aeg ja kõik nädalavahetuste õhtud veedab ta oma sõpradega, samal ajal kui mina kodus ennast hulluks mõtlen selle üle, kus ta tegelikult on. See teine naine liigub tema sõprade seltskonnas ja ma ei tea iial millal nad kohtuvad. Tunnen, et ta ei ole nõus omalt poolt millestki loobuma, selleks et ma ennast kindlamini tunneksin. Ma ei tea kuidas edasi.
Minu sees on nii palju viha nende mõlema vastu. Vihkan seda teist nii väga, et tunnen seda füüsiliselt.
Viimasel ajal tunnen, et ei suuda enam oma tundeid ja mõtteid kontrollida, olen justkui kaotamas jalgealust ja mõtlen, et kergem oleks surnud olla, kui üritada nende tunnetega hakkama saada. Nutan meeletult palju, viimase kuu jooksul saab ühe käe sõrmedel lugeda kokku päevad, mil ma pole nutnud. Lisaks tunnen süütunnet oma lapse ees, et tema peab minu sees olles minu valu läbi elama ja ta peab tundma tundeid, millest tal ei tohiks veel pikka aega aimugi olla. Tunnen, et enam ei jaksa, ei jaksa hommikul ärgata, ei jaksa elada ja olemas olla. Praegune taktika võtta päev korraga ilmselgelt ei tööta.
Kuidas ma saan edasi liikuda? Kui kaua ma pean veel seda hingevalu, reetmist ja alandust tundma? Millal see üle läheb? Kuidas minust jälle inimene saab? Ma ei tea mida teha.
Hetkel ootate abikaasaga oma esimest ja väga soovitud last ning mees on öelnud, et soovib teie suhet korda saada. Teie usaldus mehe vastu on aga tugeva hoobi saanud ning petmisest tekkinud tugevad tunded ei lase teil praegust hetke kuidagi nautida.
Te olete mehega olnud kahekesi koos juba päris mitmeid aastaid. Lapse sündimine on kahtlemata suur muutus ja väga tihti paneb muutusega kaasnev ärevus inimesi käituma viisil, mis kasu asemel toovad pikas perspektiivis kahju. Mõned inimesed hakkavad ärevuse tekkides rohkem alkoholi tarbima või keskenduvad rohkem tööle, sukelduvad internetti, spordi tegemisse või loovad kõrvalsuhte. Tavaliselt ei ole need tõesti väga teadlikud valikud, kuid oma mõju on nendel valikutel kahtlemata. Suhte arenedes ja eriti lapse sünniga paarisuhe muutub. Muutus võib tunduda hirmutav. Kui aga muutust teadvustada ja vajadusel spetsialisti abi küsida, siis on võimalik, et suhe muutub palju sügavamaks ja lähedasemaks.
Mehe kõrvalsuhe oli teie jaoks suur šokk ning nendest tunnetest ei saa kiiresti üle. Suurte asjade puhul ei saagi kiiresti andestada ning usaldus ei taastu samuti kuigi ruttu. Oluline on aga teie ja teie mehe otsus. Kas te tahate mõlemad taastada usalduse oma suhtes ning kas tahate tõeliselt jõuda ühel päeval andestamiseni. Andestamiseni on jõutud, kui viha lahtub ja kaob soov mingil viisil teist kannatama panna või talle tehtu eest kätte maksta. Psühholoogilised protsessid on kahjuks aeglased, seega oluline on otsus ja tahe. Tunnete muutumine võtab natuke aega. Kui teie mees tahab, et suhe saaks korda, siis on vaja ka tal panustada, et kuulata teie vajadusi. Teil tuleb arutada, kuidas taastada turvalisus, kuidas veeta vaba aega, kuidas suhelda sõpradega, kui see naine on selles seltskonnas. Oluline on muidugi panustada teil oma suhtesse, kuidas teil mõlemal oleks hea, millised on teie mõlema hirmud ja ootused, miks teineteisega kooselamine teid rõõmustab. Olulistel teemadel rääkimine vähendab asjatuid ootusi ning suurendab lähedust.
Teil on võimalik pöörduda tasuta raseduskriisi nõustaja poole, kes tegeleb erinevate probleemidega, mis meestel ja naistel ette tulevad seoses lapse sünni ja ootusega seotud suurte muutuste käigus. Raseduskriisi nõustajale võib helistada tasuta numbril 8002008 iga päev kella 9.00-21.00. Kodulehelt leiate nende kohta rohkem infot: rasedus.ee
Võite pöörduda ka pereterapeudi poole, kes aitaks sellest kriisist üle, et saaksite rõõmu tunda oma peatselt sündivast lapsest ja teineteisest. Pereterapeudid võtavad vastu meie keskuses (http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/noustaja-vastuvott/) ja mujal Eestis (pereterapeudi.ee).
Soovitan teil kindlasti leida mõni nõustaja, kellega saate rääkida ja edasisi samme koos mõelda. Teie ise, teie laps ja kogu teie pere väärite toetust, et sellest emotsionaalselt raskest ajast parim väljapääs leida. Jõudu teile!
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
