Kõik on OK väljaarvatud see et mees pingeolukordades kaotab kiiresti närvi. Ilmneb see minuga ja vanema lapsega suhtlemisel. Noorem laps on beebi. Lapsi armastab väga. Tegeleb nendega. Küsimus selles mida teha et leevendada mehe kergesti ärrituvust sest seda esineb kümneid kordi päevas. Pisiasjad ärritavad teda aga ta õnneks pole lootusetu juhtum. Soovin nõu mis meetod aitab pingeolukordades et eo tekiks mõttetut tüli. Enda kohta et ei luba teha tühja näägutamist ei enda ega lape kallal. Nt tänitab miks mänguasjad laiali on..kuigi laps pole veel mängimist lõpetanud ja mulle et miks suhkrulusikas pole toosis. Tegemist on ka väga humoorika inimesega kes võib pingeolukordades enda vea arusaamisel kähku asjad naljaks keerata ja sedamoodi et avastan end südamest. lõkerdamas
Olete kooselus mehega, kes ärritub kümneid kordi päevas pisiasjade tõttu teie ja lapse peale. Väljendub see näägutamises ja tänitamises (kas ka tõstab häält, karjub, ähvardab?), ning olukorrad lõpevad sageli teievahelise tüliga.
Soovite teada, mida teha, et tülisid vähendada/vältida/ennetada.
Usun, et mõistate- teist inimest teie muuta ei saa. Mis iganes meetodit püüate kasutada, et meest vähem ärritada (n. hoiate alati lusika suhkrutoosis), leiab kergestiärrituv ja vihane ning end vihaselt väljendav mees alati põhjuseid, et talle omasel moel end välja elada. Kahjuks.
Sageli on kergesti ärrituvuse, vihase reageeringu taga tunne, et inimene ei kontrolli olukorda. Taoline tunne võib kaasa tulnud olla inimese enda lapsepõlvest, kus tema vanemad võisid edasi anda sarnast käitumismustrit. Teiseks on leitud, et alateadlik (pere, laste, naise) kontrollisoov on kultuuri ja soorollipõhine- kuidas asjad peavad mehe meelest peres käima. Ja kui miski ei vasta ootustele, "teevad teised mehe vihaseks" ja ta arvab, et tal on õigus ennast välja elada - tegelikult kahjustades kogu kodust õhkkonda, perekonna liikmete emotsionaalset turvatunnet.
Et muutused saaksid tekkida, peab mees alustuseks ise mõistma ja tunnistama, et tal on probleem.
Teil on õigus oma vajaduste eest seista ja selleks saate mehele oma murest rääkida.
Alustuseks mõelge hästi läbi, mida tahate talle öelda- alustage hinnanguvabast käitumise kirjeldusest, nimetage käegakatsutav kahju, mis sellest saate (on see aeg, energia, raha, tervis, neg. emotsioon vm) ning mida seoses sellega tunnete.
Kui räägite sellisel viisil, kasutades minasõnumeid (minasõnum räägib minust, mitte teisest ja seega me ei süüdista teist inimest), on suurem võimalus saada teine osapool ennast kuulama, koostööd tegema- ja mitte kohe rünnakule asuma.
Loomulikult tekitab ka minasõnum teises tugevaid tundeid, seega tuleb valmis olla, et mingisugune vastupanu sealt tuleb (eitamine, rünnak, solvumine, jne), seega tuleb teil kehtestamiselt ümber lülituda kuulamisele. Aktiivne kuulamine tähendab, et sõnastate ümber teise inimese poolt öeldu, või tema sõnumi tagant paistva tugeva emotsiooni. Ise sealjuures midagi lisamata, oletusi tegemata. Niiviisi jahutate teise emotsioonid maha ning ta on valmis taas teid kuulama- saate end uuesti kehtestada.
Aktiivse kuulamise ja kehtestavate minasõnumite kohta saate lähemalt lugeda: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Kui olete saanud avatult ja turvaliselt (see on väga oluline!) oma mõtteid ja tundeid jagada ning teie mees mõistab oma käitumise kahjulikku mõju oma perele ning on valmis endaga tööd tegema- siis on lootust muutustele.
Abi saamiseks saab mees pöörduda psühholoogi vastuvõtule, kus oma ärrituvuse/vihastamise algpõhjustega tööd teha ning muuta oma mõtte-tunde-käitumismustrit.
Vihaga toimetuleku kohta lisan lugemiseks siia ühe artikli lingi:http://www.naistetugi.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=76&Itemid=82
1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
